Kohtumine iseendaga (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

"vanameeste näppaja" Mehis heinsaar

,,Vanameeste näppaja" Mehis Heinsaar. Tere. Tegelased: Vanahärra Van Linderberg aka Poiss ­ suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega, seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond. Tegevuspaik: N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil, nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse. Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele,

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus

17

docx

HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l

Noorsootöö kujunemine ja filosoofia

11

docx

Nimetu

ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava kummaski

Kategoriseerimata

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

7

docx

Pille riin ilood

Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab

Eripedagoogika

8

doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

Ta püüab nende väliste omaduste põhjal määrata inimeste iseloomu ja ka põhjust, miks nad seal viibivad. Järsku ilmub kusagilt halastajaõde ja küsib, kas on veel keegi, kes ei ole arsti juures käinud. Algab kolmanda osa kolmas peatükk ­ ,,Arsti juures". Arst, kelle juurde Jutustaja viiakse, on esimene inimene selles majas, kelle puhul Jutustaja kindlalt teab väita, et nad on varem kohtunud. Ta mainim ka kohe, et see ei tähenda, et antud kohtumine meeldiv oleks. Juttu tuleb Ollest, selgub, et Jutustaja polek tohtinud teda külastada. Seejärel arutatakse Jutustaja enese tervise üle. Jääb selgusetuks, kas arst on meditsiiniarst või psühholoog, kuna teda huvitavad rohkem Jutustaja unenäod, kui tema tervislik seisund. Kontrollitakse veel Jutustaja silmi ning arstlik läbivaatus on sellega lõppenud. Jutustaja viiakse uude ooteruumi. Seal kohtub ta mehega, kes kiitleb, et teda on juba korduvalt kõlbmatuks tunnistatud

Kirjandus

Kommentaarid (2)