10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sterm
Õppematerjali autor
seguga. Kui ta II Maailmasõjast koju jõudis siis oli Salinger kõige kadestatum kirjanik Ameerikas. Isegi kui ta pole Salingeri ise kunagi näinud on Kurt temaga kirjavahetuses olnud. Neil oli olnud Nõukogude Liidus tõlkija, Rita Rait - kes mõistis peale ''Kuristik rukkis'' ilmumist, et tegu on meistriteosega. Ta tõlkis selle raamatu ära, kuigi alguses seda välja ei antud. Hiljem kui toimus Ameerika ja Nõukogude Liidu kirjastajate kohtumine anti see raamat ikkagi välja. Vonneguti raamatuid avaldati ka Nõukogude Liidus. Ta kirjutas ainukese populaarse ameerika sõjaromaani, selles raamatus Kurt mainis nii venelasi kui ka Nõukogude Liitu. Kurt Vonnegut ise ütleb, et ta on humorist, mis tähendab inimest, kes üritab käituda võimalikult häst, ilma et ta teispoolsuses loodaks selle eest tänu või kardaks karistatud saada. Kurt Vonnegutile ei meeldi Ameerika president Georg Bush.
teatrites liiga vähe miimikat, et sisust aru saada. Kui inimene jääb kurdiks, kas ta unustab lõpuks rääkimise ära? Ei. Rääkimist ei unusta ära. Kurdid saavad rääkimisega hästi hakkama. Vahel võib keel ära ununeda kurdiks jäämise suurest sokist. Kuidas kurdid juhilube teevad. Kuidas käib suhtlus sõiduõpetajaga? Lepitakse kokku instruktoriga kuidas suunda näidata. Kirjalikult või suult lugedes vms.. Kurtide puhul on käeluu murd vist väga halb asi? Kurdid saavad ühe käega ka viibelda. Mitmed kurdid ei saa ühte kätt kasutada oma puude tõttu. Kurdid saavad kasutada mõlemat kätt viiplemisel võrdselt Kas viipekeeles on enamik viipeid kahe või ühe käega? Rohkem on sõnu ikka kahe käega. Sõrmendamine (tähtede näitamine) on ühe käega. Viipekeeles on ka släng. Kas kurdid käivad ka tavakoolis? Käivad. Reeglina käivad tavakoolis vaegkuuljad, kes kasutavadk kuuldeaparaate. Kutsekoolides on kurte palju, koos tõlgiga.
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S
Liidu ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 28. septembril 1939. 11. oktoobril 1939 keelati Sisekaitseülema otsusega Sofias ilmuva venekeelse ajalehe Nasha Gazeta toomine Eestisse põhjendusel, et selles halvustatakse olukorda meile sõbralikus naaberriigis. Eestis leitud 11. ja 25. septembril ilmunud ajalehenumbrid tuli konfiskeerida ja hävitada. Keelati ka Helsinkin Sanomat`e ja Dagens Nyheter sissetoomine. 1940 aasta märtsis korraldati Riiklik Propagandakeskus ümber Informatsiooni Keskuseks. Viimase ülesanded on määratletud väga ebamääraselt, kuid seletuskirjas selle juurde on viidatud "eriti praeguse aja" ülesannetele. On teada, et Riigiraamatukogus keelati nõukogudevaenuliku kirjanduse laenutamine 1940. aasta kevadel. (samas hakkas raamatukogu juba 1939. aasta sügisest komplekteerima suurel hulgal nõukogude raamatut ja N.Liit pidas alates novembrist läbirääkimisi venekeelsete raadioülekannete suhtes, mida Eesti suutis tõrjuda nenede halva kvaliteedi ettekäändel
Kuigi suurem osa rahvast teda mõnitab, on mõned ikkagi pisarateni liigutatud naise ilust. Esmeralda hakkab sosistama Phoebuse nime vaadates kaugusesse, märgates et ta vaatab mehele otsa. Ta hüüab meest ja on shokeeritud kui mees kulmu kortsutab ja tagasi majja läheb. Esmeralda mõistab, et teda on vääriti süüdi mõistetud. Ta teeskleb minestamist. Hukkajad seaovad ta kinni ja viivad Place de Grève'i. Samal ajal vaatas Quasimodo kogu tegevust pealt, ta sidus ühe nööriotsa kuju külge kiriku välisfassaadil. Seejärel hüppas ta alla ja lõi maha kaks valvurit ning kiirustas seejärel Esmeralda õlal katedraali poole. Kui ta jõuab sissepääsu juurde palub ta ,,Varjupaika!". Keskaja seaduste järgi oli Notre Dame varjupaigaks seaduste eest. Esmeraldale ei saadud viga teha kuni ta jääb katedraali seinte vahele. 8. raamat
palatis. Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole. Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovits Lihhodojev (Varieteeteatri direktor) kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki
Kuigi suurem osa rahvast teda mõnitab, on mõned ikkagi pisarateni liigutatud naise ilust. Esmeralda hakkab sosistama Phoebuse nime vaadates kaugusesse, märgates et ta vaatab mehele otsa. Ta hüüab meest ja on shokeeritud kui mees kulmu kortsutab ja tagasi majja läheb. Esmeralda mõistab, et teda on vääriti süüdi mõistetud. Ta teeskleb minestamist. Hukkajad seaovad ta kinni ja viivad Place de Grève'i. Samal ajal vaatas Quasimodo kogu tegevust pealt, ta sidus ühe nööriotsa kuju külge kiriku välisfassaadil. Seejärel hüppas ta alla ja lõi maha kaks valvurit ning kiirustas seejärel Esmeralda õlal katedraali poole. Kui ta jõuab sissepääsu juurde palub ta ,,Varjupaika!". Keskaja seaduste järgi oli Notre Dame varjupaigaks seaduste eest. Esmeraldale ei saadud viga teha kuni ta jääb katedraali seinte vahele. 8. raamat Claude Frollo ei suutnud Esmeralda hukkamist pealt vaadata ja jooksis Ülikoolilinna poole. Ta ei teadnud, et naine veel elus on
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid