Kohtulahend (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

pptx

Kohtuotsus

Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004  Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart

Majandusõigus

16

txt

Lepinguõigus

3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003

Tsiviilõigus

13

ppt

Kohtuotsus 3-2-1-34-06

KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06  · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005  · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata  Menetluse käik · OÜ K hagi 9

Majandusõigus

71

docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s

Võlaõigus

23

doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�

Õigus

15

docx

Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlasuhetes - referaat

Täpsemalt toome hetkel välja, kuidas need numbrid on muutunud aastatel 1945 - 2004. Kohtulahendeid Ameerikas, mis sisaldasid hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet oli aastal 1945 - 1954 kõigest 11, aastatel 1955 - 1964 juba 51, aastatel 1965 - 1974 80, aastatel 1975 - 1984 494 ja aastatel 1985 - 1994 oli number juba 3656 ning 1995-2004 peaaegu topelt ehk 6423. Praeguseks on numbrid veelgi rohkem tõusnud, tõestades, et see seadus tõesti on vajalik. 2.2 Kohtulahend 2-17-9569 Hageja esitas Viru Maakohtule hagi AAS-i BTA Insurance Company Eesti filiaal vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 9500 eurot ja 7 lisanduva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2014 sõiduki Volvo (reg XXX) kohta sõidukikindlustuse lepingu. Kindlustus kehtis 29.01.2015 – 28.01.2016. 09.07.2015 toimus Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Kiikla küla metsas

kinnisvara alused

22

docx

Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu..........................................................................................................................................3 1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad....................................................................................4 1.4.1Töövaidlusko

Tööõigus

26

docx

Rendilepingu referaat

RENDILEPING Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on rendileping. Referaadi eesmärk on mõista paremini rendilepingu tähendust ja selle sisu ning seotust kinnisvara maailmaga. Töös on uuritud infot erinevatelt lehekülgedelt, millest põhiliseks oli Riigi Teataja. Lisaks on välja toodud ka kohtulahend, mis on seotud rendilepinguga. Majanduskooli õppejõud tõid ühe hea näite rendilepingu ja üürilepingu sõnastamiseks, mis jäi kooli õppima tulles kohe meelde: “Kui õunapuud üürida, siis on sul õigus seda vaadata ja seal otsas turnida, kuid sa ei tohi sealt ühtegi vilja võtta, kui aga õunapuud rentida, siis võid sealt võtta ka oma saagi õunu.” 3 1. RENDILEPING

kinnisvara alused

Meedia

Kommentaarid (2)