Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kohastumused ehk adaptsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on suhtelised?
Kohastumused ehk adaptsioonid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monicaei Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
ppt

Loomade kohastumused eluks vees

youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q Latikas 6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad? · Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad. · Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates. · Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees sarnaselt kaladele, sabaga hoogu andes. · Ka vesilikud liiguvad peamiselt sabaga liigutades, jäsemeid kasutavad nad haaramiseks. VIDEO KONNADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=aGuonxvHrro&NR=1&feature=endscreen Konnade kohastumused eluks vees SILMAD JA NINAAVA ÜHEL TASAPINNAL UJULESTAD TUGEVAD TAGAJÄSEME D 7. Kuidas linnud vees liiguvad? · Paljudel veelindudel on varvaste vahel ujulestad. · Enamiku veelindude suled ei märgu (näiteks kormoran on lind, kes peale ujumist peab end kuivatama tema suled märguvad) Kormorane tuleb Eestisse järjest rohkem. Nende

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Evolutsioon II

Looduslikus valikus ellujääja- Need kellel on kõige rohkem järglasi, võitjate geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Võitsid sest neil oli antud keskkonnas kasulik omadus(värv, lennuvõime vms). Kui see omadus on määratud geenidega, siis järglastel on neid geene rohkem, seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. - Populatsioonigeneetilise stuktuuri pidev muutus viib evolutsioonilse muutuseni. Loodusliku valiku vormid: 1) Stabiliseeriv valik- säilitab liigid, kohastumused süvenevad, keskkond peab olema stabiilne 2) Suunav valik- eelistatud keskmisest erinevad tunnused, toimub muutlikus keskkonnas, näiteks bakterite resitentsus antibiotikumide suhtes. 3) Lõhestav valik- liigi levila kas väga suur, või tekib geograafiline isolatsioon. Võivad põhjustada ka sessoonsed muutused. Kohastumused e adaptsioonid- organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonna tingimuste ja eluviisiga. Kohastumised on kõige väiksemad evolutsioonilised muutused

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Kontinentaalself, kohastumused

Korallid Korallid elutsevad harilikult madalaveelistes soojades meredes (ekvaatori ligiduses), kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja ja suhteliselt soolast vett, kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Oluline on ka, et vesi oleks puhas ning stabiilse põhjaga. Enamik koralle kasvab kaljudel või uppunud laevavrakidel. Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus ning kliimamuutused on laostavad. Korallid võivad olla erineva ja kõige

Ökoloogia
thumbnail
5
doc

Evolutsioon

valik hoiab populatsiooni isendeid genotüübiliselt ja eriti fenotüübiliselt ühetaolistena. Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elu tingimuste kindlasuunalise muutumise korral, või kui populatsoon asub uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kohastumine Kohastumused ehk adaptsioonid nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilike omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine- toimub organismi rühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemiseks- nimetatakse indiviidi sobitumist elutingimuste muutustega elu jooksul on mitte päriliku alusega ja võib olla pöörduv.

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Bioloogia eksami piletid

Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim; erinev paaritumis

Bioloogia
thumbnail
2
doc

EVOLUTSIOON

Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- org

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

vaegmoondeline-nukkumisstaadiumi pole(prussakad) juveniil staadium generatiivne staadium vanaanemisperioon EVOLUTSIOON- füüsikaline keemiline bioloogiline sotsiaalne Evolutsiooniteooria: Georges Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised Lamarck- Maal tekib elu isetärkamise teel on pidevas arengus. 2 tendentsi- organismidel on täiustumistung (elu isetärkamine on korduv) kohanemine elutingimustega- omastatud kohastumused päranduvad järglastele C. Darwin- Sünteetiline evolutsiooniteooria liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub edasi.- Liikide muutumise põhjus on Looduslik valik: järgalsi tekib rohkem, kui saab ellu jääda.( toidu, elukoha nappus) Tugevneb olelusvõitlus- konkurents Pärilik mitmekesisus, mille parema eelisega isendid jäävad ellu annavad tekkinud tunnused järgalstele tagajärg- populatsioon kohastub L. Pasteur- kõik elus pärineb elusast paleontoloogia- fosiilid

Bioloogia
thumbnail
22
pdf

EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine

b. osad liigid on välja surnud. c. osadel loomadel on luud, mida neil tegelikult vaja pole, pidi toimuma mingi areng? d. tugevam jääb ellu - organismidel on suur varieeruvus. e. saared on olnud maismaa osad ja seega on osadel saartel samad liigid. f. paleontoloogia - kivistised on säilinud 5. Millised on Darwini ja Wallace ühised ideed ehk mil viisil toimib looduslik valik (sigimine, olelusvõitlus, muutlikkus, kohastumused, ebavõrdne sigimine, looduslik valik) Liigid sigiksid väga kiiresti, kuid kuna ressursid on piiratud, tekib olelusvõitlus, mille käigus peavad nõrgemad isendid surema. Liigi siseselt esineb loomadel muutlikkus, sest osadel loomadel on kohastumused, mis aitavad neid ellu jääda ning alles jäävad järelikult ainult heade tunnustega isendid. Seega on neil võimalus rohkem sigida ning oma geene edasi anda - sellest aga tekib ebavõrdne sigimine (heade geenidega sigivad rohkem)

Arengubioloogia



Lisainfo

lühikonspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun