Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kohaliku omavalitsuse õigus - sarnased materjalid

liku, valit, pädevus, volikogu, tega, järg, keht, organid, print, kogukond, haldusekandja, prints, teenistus, haldusüksus, organisats, poliitik, muutm, aktid, pädevuse, linnaosa, lahend, linnavalitsus, arvest, riigivõim, mater, ting, teat, ametnik, kinnit, likus, teovõime, haldusorgan, iseseisvus, realis, omavalitsus, sfäär, riigiõ
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

(ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja ­instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused.

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Kohaliku omavalitsuse õigus

Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega;

Õigus
61 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kohalik omavalitsus

2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks

Keskkonnaõigus
54 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? 14. peatükk 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust Kohaliku omavalituse volikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohalike maksude seadus, kohaliku omavalituse üksuste ühinemise soodustamise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, Avaliku teenistuse seadus, ehitusseadus, jäätmeseadus, haldusmenetluse seadus jne 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused Määrus on õigustloov akt ehk seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitusus annab

Õigus
28 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3

Haldusõigus
88 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID

TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT Haldusjuhtimise bakalaureuse õppekava KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID Referaat Juhendaja: Reena Säästla Tallinn, 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................

Eesti õiguskord
172 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus ­ sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu ­ isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes ­ isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik

Õigus
844 allalaadimist
thumbnail
118
doc

Haldusõiguse konspekt

kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus “võib” midagi teha, mitte

Haldusõigus
75 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus ­ sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu ­ isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes ­ isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Riigiõigus

Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet.

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastuvõtmine Põhiseaduse muutmine Piirangud konstitutsiooni muutmiseks Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste, mudelid ja seda teostavad organid Kontrolli liigid Riik Poliitiline reziim Demokraatlik reþiim Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus ­ sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu ­ isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes ­ isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik

Haldusõigus
52 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused.

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

- Eraõigus ­ eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, läbirääkimised). Siiski teevad ka nt avalikus õiguses organid koostööd (nt valdade koostööd) ning eraõiguses kehtib subordinatsioon (perekondlikud suhted). - Subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. - Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on see, mis kohustab riiki kui sellist. Siiski ka selles teoorias on vastuolud. Kas maja loovutamine (läheb riigile) on avalik õiguslik norm?

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Riigiõigus

või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)

Riigiõigus
99 allalaadimist
thumbnail
66
doc

Riigiõigus

või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)

Riigiõigus
125 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) ­ KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ­ ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) ­ lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus,

Õigus
117 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

§ 22 Kodakondusus 33 § 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42

Riigiõigus
45 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia ­ on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. 5 F. Vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik ­ kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik ­ kuulus võim rahvale, valimistest

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

...................................................38 § 25 Erakonnad..........................................................................................................................39 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................40 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................40 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................41 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................44 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................45 § 31 Seadusandlus........

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu  Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek.  Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke)  Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus  Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

..................................................35 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 36 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................37 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................37 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................38 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................39 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................41 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................42 § 31 Seadusandlus........

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,

Riigiõigus
198 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused

Haldusjuhtimine
10 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis oli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Konstitutsiooniline monarhia on tänapäeval kõige levinum monarhia vorm. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Presidentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte.

Õigus
33 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Sissejuhatus haldusõigusesse

” Seega on HKMS kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel oluline (sisuliselt sama HMS § 4 lg 2): - kaalutusõiguse piire; - kaalutlusõiguse eesmärki; - proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise jms õiguse üldpõhimõtteid. RKHKo 18.02.2002, nr 3-3-1-8-02, p 6: „Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu varasema praktika kohaselt […] puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus.” RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 38: „Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud.

Haldusõigus
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun