KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus
Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korralduse, ülesannete ja tegevusvormide kohta.
Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud
korrakaitselised toetavad (nt sotsiaaltoetused) vahendite kogumine (maksud) avaliku teenistusega seotud ülesanded Haldusorgan on halduse kandja üksus, mis täidab halduse kandja nimel omavastutuslikult teatud ülesandeid, on organisatoorselt iseseisev ning organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu. Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest
teenindava valitsusasutuse.Kui komisjoni esimeheks ei ole eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;5) peab minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri.VV annab täitmise arvestust; 6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, mis on sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja VV õigustloovad aktid.Määrusele kirjutavad alla peaminister, õigusaktidele; asjaomane minister ja riigisekretär. VV juhina 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste
Uus tätja muutub vastutavaks subjektiks ja haldusorganiks. Tulenevalt võimu kandja poolt tekitatud kahju eest KOV üksus,. ·4) avalike teenuste üleandmine (ei eelda võimuvolitusi), kui see on: 1. Majanduslikult põhjendatud 2. Ei halvene täitmise kvaliteet, 3) ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Enne volitamist teostab volikogu analüüsi, tuleb kohaldada RHS-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Kontroll- õigusaktide kehtetuks tunnistamine Järelevalve- vigadele tähelepanu juhtimine, ettekirjutused, kuid kehtetuks tunnistamine on järelvalvetava õigus Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel. Järelevalve- pidev jälgimine. Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt Eksterne- riiklik järelvalve, arvestuskt, ÕK järelvalve, kohtukt
Keskmine palk valitsemisalas oli 31.10.2011 seisuga 808,59 € (sh riigiasutustes 698,60 €); Kultuuritöötajate arvu üldine trend näitab pigem kahanemist: 2005 a oli kultuuritöötajate osatähtsus tööhõives 3,2 %, mis oli üks EL suurimaid; 2009 a seisuga on kultuurisektoris tööl 2,7 % hõivatuist. Kolmas loeng. Halduskorraldus Kohalik Omavalitsus (KOV) EV põhiseaduse XIV peatükk o Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. o Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. o Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus.
ülesehitust, omavahelisi seoseid, haldusesisest kontrolli. Haldusmenetlusõigus- reguleerib haldusorganite tegevust oma ülesannete täitmisel haldusväliste isikute suhtes. Haldustäiteõigus- reguleerib haldusaktide sundtäitmise menetlust, võib vaadelda ka haldusmenetlusõiguse osana. Riigivastutusõigus, reguleerib avalike ülesannete täitmisel (sh haldusülesannete täitmisel) rikutud õiguste kaitsmist ja kahju heastamist Avalik õigus ja eraõigus ning nende eristamise vajalikkus (sh kaheastmeline menetlus) Avalik õiguson osa õiguskorrast, mis on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. 1. haldusõiguse ja eraõiguse normide alusel toimuva tegevuse sisule ja vormile kehtivad erinevad nõuded. 2. erinevad on kaitsevahendid subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Eristamisraskusedtekivad siis, kui avalik haldus toimub lisaks avaliku õiguse alusel
Kõik kommentaarid