Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kohaliku omavalitsuse valimised (0)

1 Hindamata
Punktid
Kohaliku omavalitsuse valimised #1 Kohaliku omavalitsuse valimised #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerlynSagaja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Kohalik omavalitsus- Tartu linna näitel

Omavalitusus- Tartu linna näitel MÕISTE 1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID: 1

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende

Õigus
thumbnail
40
docx

Kohaliku omavalitsuse õigus

1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus 2) omavalitsushaldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja

Õigus
thumbnail
11
docx

Kohalik omavalitsus

järelvalvetava õigus Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel. Järelevalve- pidev jälgimine. Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt Eksterne- riiklik järelvalve, arvestuskt, ÕK järelvalve, kohtukt Teenistuslik- kt, mida teevad kõrgemad organid, ametnikud neile alluvate suhtes, et kt otstarbekus ja seaduslikkus. KOVi puhul valitsus: ettekirjutus, peatada akti kehtivus, toimingu sooritus, tunnnistada akt keht. Ebaotstarbekus- ei vasta KOV põhimõttele, vara/eelarve vahendite ebaratsionaalne kasutamine Revisjonikt- valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenõue ja kulude vastavus, lepingute täitmine, Poliitiline kontroll- interpellatsiooniõigus: volikogu liikme õigus aru pärida teiselt, resolutsiooniõigus- volikogu õigus esitada üleskutse sooritada toiming või hoiduda, ankeetõigus-

Keskkonnaõigus
thumbnail
42
docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud,

Sotsiaaltöö alused
thumbnail
8
docx

Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940

TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940 essee Juhendaja: Sander Põllumäe Tallinn 2014 Sissejuhatus Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline

Ajalugu
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Vabariigi piires elavatele rahvusliste vähemusele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja

Ühiskond
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun