Kohaliku omavalitsuse õigus (12)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sobitada kohalikku omavalitsust heaoluriigi nõuetega ?
  • Kes on põhiõiguste adressaat ?
  • Mitmepoolne regulatsioon ?
  • Millistes küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vaja volikogu koosseisu häälteenamust ?
  • Kui kaua määrus kehtib ?
  • Millised on diskretsiooni õiguslikud piirid ?
  • Kes on selle põhisubjekt (riik ikka) ?
 
Säutsu twitteris
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS
Dots. Vallo Olle 2009
Konspekt loengute , slaidide , osaliselt seaduste ja õpik „Munitsipaalõigus loengud “ V.Olle põhjal
____________________________________________________________________________________________________

§ 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED
____________________________________________________________________________________________________

1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine
Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad , linnad) õiguslikku seisundit , organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus - ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
Harta kohaselt: Munitsipaalõigus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud.
Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2)
1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
2) Kohalik omavalitsus:
  • rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
  • teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või –algatuse teel

Munitsipaalõiguse aineks on:
  • omavalitsuskorraldusõigus - KOV üksuste ja KOV liitude õiguslik seisund; KOV üksuste ja KOV liitude sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus;
  • munitsipaalhaldusõigus - kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse liitude materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad munitsipaalõigusnormidel;
  • munitsipaalfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite hankimine , eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus;
  • munitsipaalmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud.
    Munitsipaalõiguse aine (K. Waechteri järgi): kohaliku omavalitsuse õigussuhted teiste iseseisvate avaliku õiguse õigussubjektidega riiklikul tasandil, samuti õiguslikud küsimused suhetes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonisisesed õigussuhted, samuti õigussuhted õiguslikult mitte iseseisvate ühikute vahel.
    Eksternne õigus eraisikute suhtes- siin on eelkõige tegu KOV üksuste ülesannete täitmise vahendite ja teguviisidega suhetes nende elanikega.
    Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
    1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
    2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
    3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
    4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
    5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
    6) tegevuse avalikkus ;
    7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
    2. Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine
    Munitsipaalõiguse süsteem - KOV õiguses on võimalik eristada selle üld- ja eriosa . Ü ldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine).
    Eriosa – käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka:
    • materiaalseks munitsipaalõiguseks (hõlmab riigiõiguse ja omavalitsuskorraldusõiguse õiguslikku alust, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega – määrusandlikmenetlus, istungi kokkukutsusmise menetlus, valimisprotseduur jne);
    • menetluslikuks (protsessuaalseks) munitsipaalõiguseks (tähendab konkreetse õiguse elluviimist; näiteks: KOV konstitutsiooniline kaebus);
    • välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus)
    • siseriiklikuks munitsipaalõiguseks;
    • EL munitsipaalõiguseks;
    • rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks

    KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks süsteemiks, kus võimuvolitused on jaotatud esinduskogu ja täitevorgani juhi vahel; ja trialistlikuks süsteemiks, kus põhiline pädevus on jagatud nende kolme organi vahel. Monistlike ja dualistlikke liike tänapäeval ei esine enam, vaid tegu on modifitseeritud omavalitsuskorraldusega.
    Munitsipaalõiguse piiritlemine
    Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigussarnanevad teineteisega esemeliselt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattumine on ka selles osas, et omavalituse korralduse alust reguleeritakse põhiseaduses, föderatiivriikide puhul ka nende subjektide põhiseadustes, samuti konstitutsioonilistes seadustes . Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Munitsipaalõiguse puhul tuleb siiski silmas pidada, et kui riigiõigus rajaneb riigi suveräänsel võimul, siis kohaliku omavalitsuse üksused (meil vallad, linnad) pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsustele. Nende õiguslik staatus on reguleeritud põhiseaduses ja seadustes.
    KOV korralduse, sh välise ja sisemise korralduse kohta vt PS kommenteeritud väljaanne § 160 lk 664-665
    Munitsipaalõigus ja haldusõigusmunitsipaalõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda, s.o KOV ja KOV liitude haldust. Samas on tal tihe seos teiste haldusõiguse eriosa alajaotustega, näiteks, politsei- ja korraõigus, keskkonnaõigus, ehitusõigusega jt, sest nendes eriõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KOV üksused ja KOV liidud arvukaid materiaalseid funktsioone. Kuna munitsipaalõigus on oma olemuselt organisatsiooniõigus, on omavalitsuskorraldusõigusel, munitsipaalõigusel ja munitsipaalfinantsiõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti haldusorganisatsiooniõigusega ja haldusmenetlusõigusega.
    • omavalitsuskorraldusõigus
    • munitsipaalõigus
    • riigiõigus
    • haldusõigus

    Munitsipaalõigus laiemas tähenduses - hõlmab nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke õigussuhteid.
    Harta: Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse - muudatusi KOV-e võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. Munitsipaalõiguse piiritlemine muutub praktiliseks, kui ta puudutab pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust.
    2.4.Munitsipaalõigus ja omavalitsusteadused
    Munitsipaalõigus on omavalitsusteaduste komponent . Omavalitsusteaduse põhiülesanne seisneb KOV eksisteerimisvormide ja õiguslike vormide, haldustegevuse, institutsioonide ja olukorra laialdases uurimises. Omavalitsusteadused on selle tulemus, et tänapäeva KOV ei ammendu õiguslikult ette antud ülesannete täitmisega. Tänapäeva KOV tähendab ühtlasi metajuriidilise vastutuse kõrget määra ja peab olema kujundatud elaniku ja kodaniku huvides, samuti munitsipaalhaldustegevuse edasiarendamise ning pluraliteedi huvides. Omavalitsusteadused:
    • tulenevad tõsiasjast, et kaasaegne KOV ei ammendu õiguslikult etteantud ülesannete täitmisega, vaid tähendab ka metajuriidilise vastutuse kõrget määra ning peab olema intra- ja interdistsiplinaarselt kujundatud eeskätt inimese huvides;
      • tegelevad kõigi KOV küsimuste, avaldumisvormide, tingimuste ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega; juriidiliste faktide ja õiguslike tagajärgede uurimine; võrdlev munitsipaalõigusteadus; munitsipaalõigusloome teooria; haldusteooria ja haldusteadus; munitsipaalõiguspoliitika ja munitsipaalpoliitika; avalik õigus; eraõigus; poliitökonoomia; ärijuhtimine; munitsipaalõiguse majanduslik analüüs; sotsioloogia; ajalooteadus; territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia ; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika.

    2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika
    munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda. Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1) omavalitsusüksustes toimuvad valimised; 2) erakonnad osalevad omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel; 3) KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika raames tegeletakse põhiseaduse ja seaduse alusel omavalitsusautonoomia realiseerimisega : munitsipaalasustuspoliitika; munitsipaalpersonalipoliitika; munitsipaalsotsiaalpoliitika; munitsipaalkeskkonnapoliitika; munitsipaalõigus-poliitika jne.
    2.6. Munitsipaalõiguspoliitika: omavalitsusteadusharu, mis võrdleb positiivset munitsipaalõigust reaalse sotsiaal-majandusliku olukorraga, samuti põhiseadusliku korra teostamisega; teeb kindlaks vajalikud eesmärgiasetused munitsipaalõiguse läbimõeldud edasiarendamiseks. Munitsipaalõigus pole midagi muud kui jooksev munitsipaalõiguspoliitika. Ta arvestab munitsipaalõiguse dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu munitsipaalõiguskorra teostamisest. Munitsipaalõiguspoliitikal on põhiliselt kolm valdkonda.
    Korralduse poliitika: põhiprobleem: millist omavalitsuskorralduse süsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad KOV üksused olema aktiivsed. See on sisuliselt küsimus regulatsioonist ja deregulatsioonist, munitsipaliseerimisest ja munitsipaalinstitutsioonide privatiseerimisest, munitsipaaltegevuse formaliseerimisest ja debürokratiseerimisest, samuti subsidiaarsusprintsiibi teostamisest. Näiteks: KOV määrusandlusõiguse tugevdamine, kodanike osalemise parandamine, avalike asutuste spordiühingutele kasutada andmine, omaabiinstitutsioonide soodustamine. Struktuuripoliitika : KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Näide: otsus kohaliku subventsiooni kohta teatud projektidele, infrastruktuuri parandamine, kohalik keskkonnakaitsepoliitika, liikluspoliitika (avalik transport). Protsessipoliitika: munitsipaalhalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi. Näide: keskkonnasõbralikkuse kontrollimine, kohalikud konjuktuurpoliitilised abinõud, projektijuhtimine .
    3. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused
    Munitsipaalõigus (nagu teisedki õigusvaldkonnad) reguleerib ühiskondlikke suhteid teatud õiguslike vahenditega ja viisil. Õigusliku reguleerimise meetodid:
    • käsk e ettekirjutus : otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming;
    • keeld: otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata;
    • õigustus: juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid .

    Selline jaotus on tinglik ning eelkõige normitehniline. Võib eristada 2 põhilist õigusliku reguleerimise meetodit- imperatiivset ja dispositiivset. Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud ( ettekirjutused ), vähemal määral keelud, ühiskondlike suhete õiguslike mõjutusvahendite kompleksis. Õigussuhte tekkimise juriidiliseks aluseks on sellisel juhul reeglina võimualane ettekirjutus. Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus on seadusega kindlaks määratud. Dispositiivse reguleerimise aluseks on õigustus, see annab õigussuhte subjektidele õiguse iseseisvalt valida oma käitumine ja tunnistab nende võrdõiguslikkust. Õigussuhte tekkimise aluseks on tavaline leping. Dispositiivne reguleerimismeetod on omane eraõiguse harudele: tsiviilõigusele, perekonnaõigusele jt. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise iseloom tuleneb asjaolust, et munitsipaalõigus kuulub haldusõiguse eriossa (munitsipaalõigus kitsamas mõttes). Seepärast on tema reguleerimismeetodiks haldusõiguse reguleerimismeetodid. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära väljendub: 1) sellele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused). Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Vähemal määral on haldusõigusele iseloomulikud keelud; 2) avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon!
    4. Munitsipaalõigusnormid ja –instituudid
    Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused. Näiteks märkimisväärne hulk munitsipaalõigusnorme sisaldub KOV organite õigustloovates aktides. Munitsipaalõigusnormid klassifitseeruvad:
  • õigusliku reguleerimise objekti järgi: 1) KOV territoriaalseid, finantsmajanduslikke ja õiguslikke aluseid ning KOV teostamise riiklikke garantiisid kinnitavad ja reguleerivad normid; 2) KOV teostamise organisatsioonilis-õiguslikke vorme kehtestavad normid (vahetu tahteavalduse vormid, KOV organid ); 3) normid, mis kinnistavad KOV organite volitusi kohaliku elu küsimuste lahendamisel; 4) normid, mis reguleerivad teatud riiklikke ülesandeid, millega võidakse varustada KOV organeid.
  • õigusnormis sisalduva ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) õigustavad (annavad õiguse teatud toimingu sooritamiseks); 2) kohustavad (sisaldavad juhtnööre teatud nõuete kohustuslikuks täitmiseks); 3) keelavad (kehtestavad selle, mida ei tohi teha).
  • õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi: 1) imperatiivsed; 2) dispositiivsed.
  • õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides).
    [ korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem Eesti Vabariigis!]
    e) territoriaalse kehtivusulatuse järgi: 1) föderaalsed õigusnormid (kehtivad kogu föderatsiooni territooriumil)- kuna Eesti on unitaarriik, siis selliseid õigusnorme meil ei eksisteeri, küll aga eksisteerivad üldriiklikult kehtivad munitsipaalõigusnormid; 2) föderatsiooni subjektide õigusnormid (vt p 1); 3) kohalikud õigusnormid [ lokaalsed ; kehtivad kindla KOV üksuse territooriumil]
    (mõisted: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon; õigusaktide kehtivus aegruumis ja isikute ringi suhtes!)
    f) võivad jaguneda ka materiaal - ja menetlusõigusnormideks.
    [ vahetegu materiaal- ja menetlusnormide ning materiaalse ja formaalse kehtivuse vahel!]
    4.1.Munitsipaalõigusinstituut
    Munitsipaalõigusinstituut on munitsipaalõigusnormide kogum, mis reguleerib vastastikku seotud ja munitsipaalõiguse aine raames iseseisva, eraldatud grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi (volikogude valimised, munitsipaalomand , kohalik rahandus jt).
    5. Munitsipaalõiguse allikad
    Siin on tegu õiguse allikatega kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne) kohta. Munitsipaalõigus ei ole taandatav üheleainsale õigusallikale.
    5.1. Euroopa Liidu õigus:
    Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme
    1) unifitseerivaks - (primaarõigus + peam. määrused) unifitseeriv seadusandlus asendab asjaomases küsimuses (näiteks agraar - ja konkurentsipoliitika) täielikult siseriiklikku seadusandlust;
    2) harmoniseerivaks - (peam. direktiivid nt 94/80/EÜ; 96/30 EÜ) sel puhul ühtlustatakse siseriiklikud seadused EÜ seadustega selliselt , et esimest teisega ei asendata. Õigusaktina kasutatakse siin enamasti direktiivi. Eristatakse täielikku harmoniseerimist ja minimaalharmoniseerimist. Totaalharmoniseerimine seondub üldiselt siseturuvabaduste teostamiseeldustega. Näiteks direktiivid, milles sätestatud nõudmistele vastavad kaubad ja teenused peab turule lubama kõikides liikmesriikides. Minimaalharmoniseerimise all mõeldakse ühtlustatud minimaalnõudmisi, takistamaks sotsiaalset dumpingut, hõlbustamaks ühisturgude tegevust või tagamaks võrdset minimaalkaitset eri liikmesriikides. Seega on tegemist konkurentsitingimuste moondumise tõkestamisega, andes kõikidele liikmesriikidele ühtlustatud seadusandliku miinimumtasandi. Minimaalharmoniseerimist kohtab sageli keskkonnakaitse , tarbijakaitse , tööõigust ja võrdõiguslikkust puudutavas EÜ seadusandluses. Võib leida ka osalist (ühtlustatakse ainult teatud seigad reguleerimise objektiks olevast küsimusest) ja täielikku harmoniseerimist (püütakse kõnesolev küsimus täielikult reguleerida).
    3) koordineerivaks - (õigusaktid, millega kooskõlastatakse siseriiklikku seadusandlus- või valitsuskorraldust nende sisu sealjuures ühtlustamata)
    • Euroopa kohaliku omavalitsuse harta – (ei oma EÜ õiguse staatust. Siin on tegu rahvusvahelise õiguse normidega. Harta tunnustab Euroopa kohalike territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jättes igale riigile aga õiguse nende korralduse üle otsustada;
    • Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ja selle konventsiooni lisaprotokoll (tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal);
    • Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon (toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi);
    • Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta (eesmärk on regionaalsete ja vähemuskeelte säilitamine Euroopa kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides , avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes.

    5.2. nn pehme õigus ( soft law)
    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut); Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis).
    5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus)
    • Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) – annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust;
    • seadused – riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus.
    • Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
    • kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused:

  • statuudid – Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-es ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi;
  • kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks – need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega;
    • kohalik tavaõigus (observants)- see tuleneb kõigi kohaliku omavalitsuse elanike pikaajalistest harjumustest, mille aluseks on nende õiguslikud veendumused;
    • piiriülene õigus

    6. Munitsipaalõigussuhted ja nende subjektid
    munitsipaalõigussuhe - munitsipaalõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
    munitsipaalõigussuhte subjekt - põhimõtteliselt kõik õigussubjektid niivõrd, kuivõrd nad on munitsipaalõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjaks (riik; avalik-õiguslik korporatsioon ; avalik-õiguslik asutus; avalik-õiguslik sihtasutus ; osalise õigusvõimega haldusüksus; füüsiline isik; eraõiguslik juriidiline isik; seltsing )
    Administratiivkontroll kohalike võimuorganite tegevuse üle (Harta)
    Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras. Üldjuhul on mis tahes kohalike võimuorganite suhtes teostatava administratiivkontrolli eesmärk tagada vaid nende tegevuse vastavus seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega. Administratiivkontrolli võivad teostada ka kõrgemalseisvad võimuorganid, selleks et kiirendada kohalikele võimuorganitele delegeeritud ülesannete täitmist. Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite üle teostatakse viisil, mis tagab, et kontrollorgani sekkumise ulatus oleks tasakaalus kaitstavate huvide tähtsusega.
    Volikogu ja valitsuse õigusaktid
    Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad KOV üksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.
    Valla ja linna põhimäärus
    Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla või linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks (vt p 1) ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.
    Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna
    Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

    Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö
    Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
    Omavalitsusüksuse õiguste kaitse
    Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata. Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
    _____________________________________________________________________________________________________

    § 2. MUNITSIPAALÕIGUS JA OMAVALITSUSPRINTSIIP
    ____________________________________________________________________________________________________

    1. Lühiülevaade kohaliku omavalitsuse põhilistest teooriatest - Suur Prantsuse revolutsioon , Prantsuse konstitutsioonid, Belgia 1831 . a konstitutsioon . 19. sajandi munitsipaalreformid Euroopas, USA-s, Jaapanis .
    Alexis de Tocqueville:“Demokraatia Ameerikas” (avald. 1835-40)
    1.1. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulikeõiguste teooria) (19. saj. algus)
    loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid:
    • kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt
    • kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks
    • kohalik omavalitsus, s.o kogukonna enda asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest
    • kohaliku omavalitsuse organid on kogukonna organid, mitte riigiorganid
    • riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire.

    1.2. Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria
    • riik vastandub kogukonnale
    • omavalitsuse olemus, s.o mitteriiklik majanduslik tegevus (ühiskondlik huvi), mis vastandub poliitilistele huvidele (riik)
    • omavalitsuslikud territoriaalüksused on asetatud kõrvuti igasuguste eraõiguslike ühendustega
    • vaenulikkus igasuguse riikliku järelevalve suhtes

    1.3. Riikliku omavalitsuse teooria (19. saj. keskpaik )
    Lähtealused: 1) saksa klassikaline filosoofia; 2) õiguse ajalooline koolkond;3) saksa liberalismi poliitiline doktriin
    Riikliku omavalitsuse teooria põhiteesid:
    • kohalik omavalitsus, s.o riikliku kohahalduse organiseerimise üks vormidest e. riigivalitsemise eriliik
    • kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas on andnud riik
    • riigi poolt antud ülesannete täitmise üle teostavad järelevalvet keskorganid
    • erinevalt riiklikust keskhaldusest teostatakse kohalikku omavalitsust kohalike elanike abil

    Riikliku omavalitsuse teooria kaks põhisuunda:
    • poliitiline suund (Gneist)
    • KOV-st peaksid teostama auväärsed inimesed kohaliku elanikkonna seast tasuta (auametina e. ühiskondlikus korras) [kodaniku ühiskondlik osalemine halduses]
    • ühiskondlike ametite vastuvõtmise ja täitmise kohustus
    • juriidiline suund (Stein)
    • KOV organid pole vahetult riigiorganid, vaid kohaliku kogukonna organid, millele riik on pannud teatud riigihaldusülesannete teostamise
    • omavalitsuslikud territoriaalsed kollektiivid on erilised õigussubjektid (juriidilised isikud), mis astuvad riigiga õigussuhetesse

    1.4.Ülevaade kohaliku omavalitsuse teooriatest Suurbritannias
    3 faasi:1) varased toetajad; 2) sõjajärgsete reformijate debatid; 3) 1980-ndate a-te lokalistid
    1.4.1.Varased kaitsjad
    John Stuart Mill (1806-1873)
    Considerations on Representative Government ” (1861)
    1) kohalikud poliitilised institutsioonid on oluline element demokraatlikus valitsemissüsteemis, sest nad laiendavad osalemisvõimalust ja võimaldavad harida kodanikku praktilises poliitikas ja valitsemises;
    2) kohalik haldus on praktiline, sest kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks.
    Fabiaanlased ja gildisotsialistid: munitsipaalsotsialism – enamuse (mitte üksnes omanike) poolt juhitav KOV ja ulatuslik teenuste munitsipaalne osutamine kohaliku elu parandamiseks.
    Sidney Webb (1859-1947), Beatrice Webb (1858-1943), G.D.H. Cole (1889- 1959 )
    J.Toulmin Smith (1816-69) ja viktoriaanliku ajastu keskpaiga romantikud :
    opositsioon tsentraliseerivale suunale teel efektiivsema ja demokraatlikuma valitsemise poole.
    19. saj./20. saj. alguse teoreetikud lõid 2 põhiargumenti KOV kasuks – kohalik omavalitsus:
    1) annab võimaluse poliitiliseks osalemiseks;
    2) väljendab opositsioonilist traditsiooni liigselt tsentraliseeritud valitsemise vastu.
    1.4.2.Sõjajärgsete reformijate debatid
    probleem: kuidas sobitada kohalikku omavalitsust heaoluriigi nõuetega?
    K. Panter -Brick: KOV võimaldab üksikisikutel väljendada oma vajadusi ja õppida praktilise poliitika kunsti
    W.J.M. Mackenzie : KOV evib elanike seas traditsioonilist lojaalsust, sest on efektiivne teenuste osutamisel ja suudab tagada üldsuse kaasamise. L.J. Sharpe (1969): eesmärk – arendada KOV jaoks järjekindel teoreetiline õigustus, mis sarnaneks tegelikule praktikale.
    • Kohalik omavalitsus annab osalemisvõimaluse.
    • Kohalik omavalitsus on efektiivne, sest:

    1) koordineerib keskusest lähtuvate teenuste osutamist ja kohandab nende sisu ja iseloomu vastavalt iga kogukonna vajadustele; 2) kooskõlastab kogukondlikku arvamust; 3) on tarbija survegrupiks; 4) võib pakkuda kontrollitumat ja planeeritumat võimalust teenuste laienemiseks; 5) võib ohjeldada erinevaid huvigruppe.
    1.4.2.Kokkuvõte sõjajärgsest debatist - KOV on enam õigustatud oma võime poolest osutada teenuseid, kui suutlikkuse poolest kaasata inimesi.
    1.4.3.Lokalistid (1980-ndad a-d) (G. Jones, J. Stewart , K. Young, J. Chandler jt) probleem: kas kõik tähtsad valitsuse otsused, mis mõjutavad rahva elu ja elatist, tuleb langetada ühes kohas riikliku poliitika alusel või oleks paljusid otsuseid sama hea või isegi parem langetada eri kohtades erineva kogemuse, sidemete, tagapõhja ja poliitiliste veendumustega inimeste poolt.
    Kohaliku omavalitsuse väärtused - KOV: tagab ressursside parema kohandamise erinevate vajadustega; on võimu difusiooni väljendus (võimu kontsentratsioon on ohuks vabale ühiskonnale; KOV on kaitsevall ületsentraliseeritud riigi vastu); soodustab poliitilist haritust ja poliitilist osalemist kohalikul tasandil.
    1.5. Kohaliku demokraatia teooriad Ameerika Ühendriikides
    Dillon’i reegel: KOV-d on osariigi kreatuurid (creatures) ja ei või osaleda üheski tegevuses, mis pole spetsiaalselt seadusega volitatud.
    Th. Jefferson (1743- 1826 ): üksikisiku suveräänsus; vahetu demokraatia ja individuaalne osalemine ( referendum , rahvaalgatus); ward system.
    1.5.1. Pluralism : KOV kui vahend demokraatlikuks otsustamiseks [madisonlik mõte, mille aluseks on jeffersonlik individualism ]. Kohalik demokraatia koosneb võistlevate gruppide erinevate vaadete ja väärtuste väljendamisest ning nendevahelisest konfliktist. KOV on vahend, mille kaudu grupikonflikt ilmub ja lahendatakse. Kõikidel gruppidel peavad olema hädavajalikud ressursid , et pääseda juurde kohalikele otsustajatele ja mõjutada avalikku poliitikat. Osalemisel on kohalikus demokraatias otsustav roll, kuid rõhuasetus on nihkunud individuaalselt osaluselt grupiosalusele.
    1.5.2.Kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja. Säästlikkus ja efektiivsus.
    20. saj. alguse omavalitsuse reformijad – KOV roll on olla teenuste osutaja. KOV väärtusteks on säästlikkus ja efektiivsus. Paralleel äriühinguga. Ettepanekud:
    1) volikogu-mänedžer valitsemisvormina
    2) mitteerakondlikud valimised
    3) pigem ühe kui mitme valimisringkonnaga valimised
    1.5.3. Lokaalsus ja ühiskondliku valiku teooria (Charles Tiebout jt)
    lokaalsus on väärtus; individualistlik utilitarism , keskendumine pigem üksikute kodanike seisukohtadele, mitte valitsusele kui poliitilise legitiimsuse tuumale ; kohaliku demokraatia poliitiline põhiväärtus on ressursside efektiivseks (s.t ühiskondlikku heaolu maksimeerivaks) eraldamiseks vajalike üksikute maksu- ja teenuste eelistuste täpne esindamine ; esindamisprotsess moonutab kohalike elanike tegelikke eelistusi, seega soosib vahetut demokraatiat referendumite vormis fiskaalküsimustes, samuti maksu- ja kulupiiranguid. KOV fragmentaarne süsteem on kõige eelistatavam, kuna on kõige efektiivsem kohalike teenuste osutamise aspektist.
    2. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses
    • PS § 154 eristab kohaliku elu küsimusi (lg 1) ja riiklikke kohustusi (lg 2)
    • PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust (§§ 86, 14, 139 lg 1)
    • PS § 56: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas:

    J. Raidla: “Omavalitsuste esinduskogude valimist ei ole me põhimõtteliselt nõus käsitlema riigivõimu teostamise viisina. Vastasel korral me avaksime põhiseaduslikult kanali omavalitsuste allaheitmisele riigi poolt! Käsitletav eelnõu taotleb KOV-st, mitte aga pooleldi riigistatud omavalitsust. Seetõttu teostab rahvas KOV-e esinduskogude valimisega omavalitsuslikku võimu, mitte aga riigivõimu. Sellest lähtub XIV peatükk.”
    3. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas ja Euroopa regionaalse omavalitsuse harta projektis
    subsidiaarsuse printsiip: riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid.
    4. Kohalik omavalitsus kui omavalitsusprintsiibi üks avaldumisvorme
    Põhiseaduses kasutatakse mõistet “kohalik omavalitsus” järgmistes tähendustes: administratiiv-territoriaalne üksus; kohaliku omavalitsuse organ; kogukondliku elu korraldamise vorm; avaliku võimu kandja.
    Omavalitsus (OV): üldine detsentraliseeritud haldusvorm. Rajaneb ühiskonna osavõtule (vahetule või esindajate kaudu) vastava haldusvaldkonna asjade lahendamisel. On kasutusel mitmesugustes haldusvaldkondades.
    Omavalitsusvorme: sotsiaalomavalitsus; majandusomavalitsus; kutsealade omavalitsus; akadeemiline omavalitsus; vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus; kiriklik omavalitsus; kohalik omavalitsus (KOV).
    Omavalitsusorganid on: 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.




    4.1. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika teiste omavalitsusvormide suhtes
    KOV teised OV-d
    pädevus
    1) piiritletud nii territoriaalselt kui esemeliselt 1) piiritletud esemeliselt
    2) universaalpädevus 2) üksnes kindlaksmääratud ülesanded
    rajaneb territoriaalsuse printsiibil rajanevad personaalsuse printsiibil
    olemasolu PS-ga garanteeritud olemasolu sõltub asjaosaliste aktiivsusest
    (obligatoorne) (v.a akadeemiline omavalitsus)
    _____________________________________________________________________________________________________

    § 3. KOHALIKU OMAVALITSUSE SÜSTEEM JA ÜLESANNETE LIIGID
    _____________________________________________________________________________________________________

    võimuvolituste jagunemine

    monistlik süsteem dualistlik süsteem trialistlik süsteem
    (võimuvolitused esinduskogul) (võimuvolitused esinduskogul (võimuvolitused esinduskogul,
    ja täitevorgani juhil) täitevorganijuhil ja täitevorganil)
    1. Kohaliku omavalitsuse süsteem
    väline korraldus (KOV üksuste suhetekorralduse alused riigi ja teiste õigussubjektidega):
    - KOV üksused ja nende organid;
    - KOV organite moodustamise kord ja pädevus;
    - esindamine;
    - vahetu demokraatia vormide rakendamine;
    - KOV üksuste koostöö vormid
    sisemine korraldus (enesekorraldus):
    - KOV üksuste sisene detsentraliseerimine;
    - ametiasutuste ja hallatavate asutuste, ettevõtete, komisjonide ja ametikohtade moodustamine, reorganiseerimine ja likvideerimine, tööjaotuse ning KOV teenistuse korraldamise küsimused.
    2. Kohaliku omavalitsuse ülesannete liigid
    2.1.Ülesannete monism ja ülesannete dualism
    monistlik mudel: KOV on kohustatud oma territooriumil täitma kõiki avalikke ülesandeid oma vastutusel, kui seadus ei sätesta teisiti. S.t, et KOV üksus pole üksnes spetsiifiliste omavalitsuslike ülesannete kandja, vaid täidab kohapeal ka kõiki riiklikke ülesandeid.
    dualistlik mudel - selle mudeli kohaselt tuleb KOV ülesannete osas eristada:
    1) omavalitsuslikke ülesandeid (OV-likud ülesanded kuuluvad KOV omapädevus ehk olemuslikku pädevusse)
    2) riiklikke ülesandeid (riiklikud ülesanded pannakse KOV-le seadusega ja nad kuuluvad ülekantud pädevusse)
    2.2. Ülesannete liigitus põhiseaduses
    § 154 lg 1: kohaliku elu küsimused – kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel on KOV-l universaalpädevus. Ülekantud pädevus (riigielu küsimused) moodustub seaduse alusel (seaduse reservatsioon ) või riigi ja KOV kokkuleppe korras ( haldusleping ).
    § 154 lg 2: riigielu küsimused (“riiklikud kohustused”)
    Seega kehtivas PS-s on avalike ülesannete liigitamisel aluseks dualistlik mudel.
    • PS § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-ed, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
    • KOV-ele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

    2.3. Olemuslik pädevus
    KOV olemuslikku pädevusse kuuluvad kohaliku elu küsimused. Teoorias on levinud nö tõeliste kohaliku elu küsimuste sisustamine näiteks järgmiste tunnuste läbi:
    1) ilmselgelt kohalik iseloom ja tähtsus; 2) spetsiifiline seos ka vastava kohaga (loe: mõne omavalitsusüksuse alaga); 3) kohaliku kogukonna suutlikkus oma vastutusel ja iseseisvalt kohalikku ülesannet täita.
    Loetakse, et tõeliselt kohaliku elu küsimus mõjutab inimeste kooselu just kohalikus kogukonnas ja ei ole selgelt riigielu küsimus (on nö “kohaliku juurega”). Kohaliku elu küsimuste kataloogi ei ole võimalik anda. Selle kohta vrd RKPJKo 22.12.1998 nr 3-4-1-11-98 (RT I 1998, 113/114, 1887) “Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskirja p-d 2, 6, 7 ja 8, läbivaatamine” II esimene ja teine lõik:
    Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Selle sätte tekstiosast “kõiki kohaliku elu küsimusi” tuleneb KOV-e õigus otsustada ja korraldada Põhiseaduse alusel ja tingimustel kohaliku elu küsimusi ilma volitusnormita seaduses. Põhiseaduse tingimustena tuleb seejuures mõista küsimuse olemuslikku kuulumist kohaliku elu, mitte aga riigielu küsimuste hulka, ja seaduslikkuse nõuet. Seega võib KOV sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui KOV ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.
    2.4. Vabatahtlikud ja kohustuslikud olemuslikud ülesanded
    See on kõige olulisem omavalitsuslike ülesannete liigitus:
    1) vabatahtlikud omavalitsuslikud ülesanded - KOV-l on õigus otsustada, kas, millal ja kuidas ta seda täidab. KOV pole kohustatud neid täitma, kuid võib neid igal ajal endale täitmiseks võtta. Vabatahtlikeks omavalitsusülesanneteks on näiteks koostöö teiste KOV üksustega, sordiasutuste loomine, mitmesugused kultuurialased ülesanded, elanikele puhkeaja veetmise võimaluste loomine jne;
    2) kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded – nende täitmist nõuab riik KOV-lt tulenevalt kõrgendatud avalikust huvist. Täitmiskohustus võib olla: a) tingimatu (ülesanne tuleb igal juhul täita); b) tingimuslik (ülesanne tuleb täita vajaduse korral või teatud tingimustel). Põhimõtteliselt on KOV otsustada üksnes see, kuidas vastavat ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha. Kohustuslikud ülesanded on näiteks sätestatud KOKS § 6 lg 1 ja 2. § 6 lg 1 – omavalitsuse ülesandeks on korraldada antud valla või linna sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Paljuski on reguleeritud eriseadustega, mis määrab üksikasjalikult kindlaks, kuidas KOV teatud valdkonda korraldama peab.
    2.5. Riiklikud ülesanded
    PS § 154 lg 2: pannakse KOV-le kohustusi kas seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Riiklike ülesannete täitmisele ei laiene KOV iseseisvuse (oma vastutuse) põhimõte (PS § 154 lg 1). Riikliku järelevalve objektiks võib lisaks seaduslikkusele teatud tingimustel olla ka otstarbekus , efektiivsus vms kriteerium .
    Kujuneb ülekantud pädevus nii seaduste alusel kui ka lepingulisel alusel. Eeldusel , et riiklike ülesannete KOV-le ülekandmisel on järgitud PS § 154 lõikes 2 sisalduvat nõuet nende adekvaatse finantseerimise kohta riigieelarvest ja seaduse reservatsiooni, samuti proportsionaalsuse printsiipi.
    Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus
    Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste , põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva - ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses . Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Lisaks otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. Seaduse alusel KOV-le pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
    3. Ülesannete liikide eristamine
    3.1. Liigituse tähendus
    Avalike ülesannete liigitamine omab tähtsust: konkreetse ülesande finantseerimise, ülesande materiaalse privatiseerimise võimalikkuse või erakapitali kaasamise, KOV organite pädevuse määratlemise, riikliku järelevalve ulatuse määramise ja õiguskaitse aspektist. Näiteks võib KOV vabatahtlikke omavalitsuslikke ülesandeid omal äranägemisel üle anda eraõiguslikele isikutele, kohustuslike omavalitsuslike ülesannete ja riiklike ülesannete puhul on see võimalik ainult formaalse seaduse volituse alusel.
    3.2. Liigitamise kriteeriumid
    Konkreetse küsimuse olemusliku kuuluvuse määratlemiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid . Kui PS või seadus määratleb kuuluvuse expressis verbis (sõnaselgelt), ei ole probleemi; kui ei määratle, siis kehtib üldpõhimõte - kohaliku elu küsimuse puhul peab olema näha kohalik päritolu (“kohalik juur”) või spetsiifiline seos vastava kohaga ning kohalik kogukond peab suutma neid omal vastutusel ning iseseisvalt täita. Küsimused peavad KOV üksuse elanikele olema ühised ja mõjutama nende kooselu kogukonnas.
    Riigielu küsimusteks tuleks lugeda küsimused:
    1) mis peaksid tulenevalt avalikust huvist olema lahendatud terves riigis ühtemoodi (nt liikluseeskiri);
    2) mille lahendamine toob kaasa konstitutsioonilise muudatuse kogu riigi jaoks (nt autonoomse piirkonna loomine);
    3) mille lahendamine toob kaasa mõne riigielu küsimuse lahendamise (nt piiriäärses tsoonis liikluse korraldamise sisuline mõju piirirežiimile);
    4) mille lahendamine KOV-de tasandil ei anna efektiivset tulemust (nt loomataudi tõrje abinõude tarvituselevõtt)
    [vt täpsemalt Madise , Ü. Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992.a põhiseaduses. Magistritöö. – TÜ õigusteaduskond, 2001, lk 40]
    Teatud tähendus võib olla erista KOV otsustamispädevust ja küsimusega tegelemise pädevust (õigust seisukohavõtuks). Avaliku ülesande kuuluvuse küsimuse lahendamine on suhteliselt lihtne juhul, kui PS-e või seadusega on see ühemõtteliselt ja konkreetselt kindlaks määratud. Mõeldav on ka variant, kus riik määratleb teatud küsimuse kohaliku elu küsimusena. Tavaliselt tekkivad probleemid nn segavaldkondades. Segavaldkonna puhul on oluline silmas pidada, et volitusnorm seaduses KOV-le mingi kohaliku korra või eeskirja kehtestamiseks (määrusandlus) ei tähenda veel seda, nagu võiks KOV ignoreerida PS norme (nt põhiõiguste ja -vabaduste kohta) ja seadustes sisalduvaid norme, mis sätestavad ühe või teise küsimuse reguleerimise riigiorgani, mitte aga KOV organi õigusaktiga.
    • vajadusel arvesta avaliku võimu eri tasandi institutsioonide pädevuse seotuse e. asjaomasuse ülekaalu, niivõrd kui pädevuste eristamine ülesannete diferentseerimise järgi on võimatu ( kahtluse korral võib siin eeldada ülesande kohalikkust)
    • subsidiaarsuse printsiip – kohaliku ja riigielu küsimuse eristamine on komplitseeritud eelkõige siis, kui õiguskorras puudub selles osas vastav õigusnorm. Eksisteerib seadusega vääratav eeldus selle kohta, et sellistel juhtudel on tegu kohaliku elu küsimusega. Sellise seisukoha omaksvõtule suunab mh subsidiaarsusprintsiip.
    • ajalooline meetod – avaliku ülesande olemusliku kuuluvuse üle saab teatud määral otsustada ka ajaloolist meetodit kasutades: vaadatakse, milline on ajaloolises plaanis olnud ühe või teise ülesande pädevuskuuluvus.
    • võrdlev meetod – piirjuhtumite korral tuleks vajadusel arvestada ka avaliku võimu eri tasandi institutsioonide pädevuse seotuse ehk asjaomasuse ülekaalu, niivõrd kui pädevuste eristamine ülesannete diferentseerimise järgi on võimatu. Kui asjaomasuse ülekaalu pole võimalik kindlaks teha, võib kahtluse korral eeldada ülesande kohalikkust ja seega KOV üksusele ülesandega tegemise ja ülesande täitmise kompententsi.
    • süstemaatiline meetod


    ____________________________________________________________________________________________________

    § 4. KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHISEADUSLIK GARANTII
    ____________________________________________________________________________________________________

    PS pt. XIV ülevaade JL
    • § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
    • KOV-le võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
    • § 155. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
    • Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras.
    • § 156. KOV esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses KOV-e üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed . Hääletamine on salajane.

    KOV-e volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.
    • [RT I 2003, 29, 174 – jõust. 17. 10. 2005]
    • § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus.
    • Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
    • § 158. Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata.
    • § 159. Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi.
    • § 160. Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus.

    1. Üldine sissejuhatus
    KOV garantii on KOV vormilise ja sisulise olemasolu – kohaliku kogukonna enesekorralduse – tagatis , mis tuleneb PS-st ja kehtib KOV-i suhetes riigiga, samuti teiste KOV üksustega või KOV tasanditega. KOV garantii ei laiene KOV ja indiviidi suhetele, kus KOV on kohustatud järgima avalikule haldusele üldiselt kehtestatud reegleid (vt PS § 14). Näiteks: kui linnaosa kaotab oma eksistentsi, siis ei saa PS tagatisena tugineda . PS tagatis koosneb 3 tagatisest. PS Harta kuulub ka siia.
    KOV garantii koosneb:1) institutsionaalne õigussubjektsuse garantiist; 2) õiguse institutsiooni garantiist;
    3) subjektiivse õigusliku seisundi garantiist.
    Garantii tuumaks on PS § 154 lg 1, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Selles lauses nähakse printsiipe , mis määravad KOV garantii ulatuse (universaalpädevuse, omavalitsusprintsiip ja selle tüüp, seaduse reservatsioon jt)
    2. Institutsionaalne õigussubjektsuse garantii [PS §-d 154 lg 1; 155 – puudutab KOV liike; 158 – KOV õigust olla ärakuulatud, kui KOV piire muudetakse]. Eesmärk on: õiguslikult tagada KOV-i koht terviklikus halduse organisatsioonis, kus eri haldustasandid ja halduskandjad esinevad omavahel seotud ja tasakaalustatud süsteemina. Õigussubjektsuse garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Et KOV institutsioon jääks tervikuna püsima (liigid – vallad, linnad). Ilma PS muutmata ei ole võimalik KOV liike kaotada.
    Hõlmab KOV üksuste liikide kaitse: ei luba kaotada valdu ega linnu KOV üksuste liikidena.
    Ei laiene iga üksiku KOV üksuse eksisteerimisele, kuid omab piiratud individuaalset mõju (PS § 158).
    Selleks, et riigi poolt teostatav haldusterritoriaalne reform oleks kooskõlas PS-ga, tuleb järgida mitmesuguseid materiaalseid ja formaalseid nõudeid. Eeldused:
    1) proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) - vabatahtlikud lahendused on eelistatavad nn sundlahendustele;
    2) formaalsed eeldused – KOV tuleb ärakuulata:
    2.1) kohaliku kogukonna vahetu või esinduskogu kaudu vahendatud arvamuse ärakuulamine (PS § 158);
    2.2) territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm;
    3) materiaalsed eeldused:
    3.1) reformi toimumine üldise heaolu suurendamise eesmärgil (poolt- ja vastuargumentide, riigi ja KOV huvide kaalumine);
    3.2) proportsionaalsuse põhimõte – haldusterritoriaalne reform peab olema:
    3.2.1) sobiv vahend KOV haldussuutlikkuse tõstmiseks ja seeläbi halduse detsentralisatsiooni suurendamiseks;
    3.2.2) vajalik (KOV üksikud ühinemised ja koostöö liitude ning ühisasutuste kaudu ei võimalda püstitatud eesmärki saavutada);
    3.2.3) proportsionaalne kitsamas mõttes – kasu kogukonnale ja riigile tervikuna ületab reformiga kaasneva kahju;
    3.3) sotsiaalriigi printsiibi (PS § 10) arvestamine – KOV üksused peavad suutma oma elanikele osutada vajalikul hulgal sotsiaalteenuseid (PS § 28 lg 4; § 37 lg 2; § 28 lg 1);
    3.4) demokraatia printsiibi (PS § 1 lg 1; § 10) arvestamine – nõuab elanike osalemise soodustamist KOV asjade otsustamisel ja korraldamisel;
    3.5) õigusriigi printsiibi (PS § 3; § 10) arvestamine – proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine, seadusliku menetluse järgimine, KOV üksuse õiguskaitse.
    KOV üksuse nime ja sümbolite säilitamise õigus on garantii osa: KOV-i sümbolid on kaitstud riigi otsusega äravõtmise vastu juhul, kui see ei toimu koos KOV üksuste liitmisega; kaitseb ka nime osa (-küla, -linn) säilitamist; nimi on kaitstud ka tsiviilõiguslikult (VÕS § 1046). KOV üksuse nimi kujutab endast ajaloolise väärtusega staatuselementi, mis teenib vastava KOV üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed.
    3. Õiguse institutsiooni garantii
    Eesmärk on tagada KOV-i kui õiguse institutsiooni säilitamine (s.t KOV-i iseseisev, omal vastutusel korraldamine) (PS §-d 154 ja 160). Alati tuleb küsida, mis on eesmärk.
    Tuleneb PS § 154 lg-st 1 ja koosneb neljast elemendist:
    1) universaalpädevus (“kõiki”) – KOV üksuse õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi (PS § 154 lg 1). Universaalpädevus annab KOV-le kohaliku elu küsimuste ringi määratlemise ja spontaanse tegutsemise ehk ülesannete avastamise õiguse, sh õiguse reguleerida ühiskonna arengus tekkinud uusi seadusega reguleerimata küsimusi;
    2) kohaliku elu küsimused (“kohaliku elu küsimusi”);
    3) oma vastutus (“otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad [...] iseseisvalt”) ehk kohaliku elu küsimuste iseseisev lahendamine - KOV võib kasutada kõiki neid instrumente, mis on seadusega antud tema pädevusse. KOV on õigus vabalt, s.t riigilt lähtuvate suunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi; õigus riiki otsustusprotsessi mitte kaasata. Oma vastutus tähendab KOV üksuse õigust otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. Võib kasutada kõiki legaalseid ülesannete lahendamise viise;
    4) seadusereservatsioon (ehk seaduste alusel; vt ka PS § 154 lg 2 ja § 160) - s.t seaduslikkuse nõue; peab jääma seaduslikkuse raamesse. Seaduste alusel ka kaitse funktsioon KOV-le riikliku keskhalduse suhtes. Seadusereservatsioon annab riigile õiguse määrata garantii sisu (PS § 154 lg-d 1 ja 2; § 155 lg 2; § 156 lg 2; § 157 lg-d 1 ja 2; § 160). S.t, et ainult seaduse alusel (seadus materiaalses ja formaalses mõttes; ka seadlus ), mitte oma suva järgi. Kaitseb selle eest, et näiteks ministril tuleb mingi mõte, et jube lahe oleks selline ja selline asi ning võtab vastu sellise määruse. Riik ei tohi seadusereservatsiooni kasutades KOV sisu kaotada ja KOV õiguste riive peab olema proportsionaalne. § 155 –seadus sätestab– see ongi seadusereservatsioon.
    KOV olemuslik tuum – tuumikpädevus on see ilma milleta muutub asja olemus tühiseks. Näiteks: KOV ei saaks teenistujaid tööle võtta vmt.
    võimualade kataloog - võimuinstrumendid, millega KOV-l on võimalik oma iseotsustamisõigust realiseerida (see on selgituseks siin juures, mitte ei ole viies element siin nimistus):
    • territoriaalvõim – määrab KOV võimu ruumilise ulatuse;
    • üldaktide andmise ning rakendamise võim – annab KOV-le vahendid kohaliku elu küsimuste õiguslikult siduvaks lahendamiseks õigustloovate aktidega ja nende alusel üksikotsustuste tegemiseks;
    • organisatsiooniline võim – hõlmab personali- ja kooperatsioonivõimu;
    • planeerimisvõim – hõlmab finants - ja info- ning statistikavõimu.

    4. Subjektiivse õigusliku seisundi garantii
    Eesmärk: tagada KOV-le tema garantii kohtulik kaitse.
    Vahendlik kaitse: a) vt PS §107 (Vabariigi President ); b) vt PS § 142 (õiguskantsler); c) vt PS § 152 (kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse Riigikohtus).
    PS § 107: Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja.
    PS § 139: õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
    PS § 142: Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20-ne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole 20-ne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud , teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.
    PS § 152: Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
    Vahetu kaitse (PSJKS § 7; EKOH art. 11): volikogul on õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus PS-s vastuolus olevaks, või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV-i põhiseaduslike tagatistega.
    NB! PSJKS § 7 ei anna KOV volikogule õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt RKPJK o 21.02.03 nr. 3-4-1-2-03. – RT III 2003, 6, 59)
    PSJKS § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus - KOV volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
    Lubatav on taotlus, mille on esitanud KOV üksuse volikogu ja milles väidetakse PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu KOV põhiseaduslike tagatistega. Lisaks peab KOV-i põhiseaduslike tagatiste riive olema vaidlustatud õigusakti või sätte puhul võimalik (RKPJKo 16. 01. 2007 nr 3-4-1-9-06 - RT III 2007, 3, 19, punkt 16). KOV-l peab olema õigus vaidlustada nii garantiid riivavaid üld- kui ka üksikakte. KOV-l on tema kohtuasjaläbivaatamisel õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu PS vastaseks tunnistamist, millele võib PS § 152 kohaselt järgneda kehtetukstunnistamine põhiseaduslikkuse järelevalve korras.
    Vaadake: PS § 1; lugege neid kohtulahendeid. 29.09. 3-4-1-10-09
    ________________________________________________________________________________________________________

    § 5. MUNITSIPAALÕIGUS JA EUROOPA LIIDU PRINTSIIP
    ____________________________________________________________________________________________________

    1. Euroopa Liit kui kohalike omavalitsuste ühendus
    Iseseisvat üleeuroopalist munitsipaalõigust veel ei eksisteeri, EL õigus hõlmab aga liikmesriikide kõiki kohalikke omavalitsusi ja nende liitusid . KOV-e liidud ja nende ühendused moodustavad EL nö neljanda integreeriva tasandi [võiks öelda: kujuneva samba]. Integreerivaks faktoriks on järjest tihenev rahvusvaheline ja piiriülene koostöö KOV-de ja nende liitude ning ühenduste vahel. KOV-d ja nende liidud peavad EL eesmärkide realiseerumise huvides alluma EL ettekirjutustele ja suunama sellele ka oma haldustäite. Liikmesriigid peavad tagama, et KOV-d rakendavad EL õigust kõige efektiivsemal viisil. EÜ asutamisleping lähtub liikmesriikide haldussuveräänsusest ja organisatsioonilisest suveräänsusest. EL õigus kindlustab detsentraalse kohapealse ülesannete täitmise.

    2. Euroopa Liidu õiguse mõju kohalikele omavalitsustele
    Kohalikule omavalitsusele relevantseid EL valdkondi: kohalik haldusorganisatsioon ; kohalikud valimised; kohalik personali leidmine; kohalike tellimuste andmine; kohaliku turu ja messide iseloom; kohaliku majandusarengu edendamine; kohalik linnaarenguplaan ja regionaalne planeerimine ; kohalik infrastruktuur ; kohalik ettevõtlus; kohalik rahandus; kohalik elatustaseme kindlustamine; kohalik tervishoid ; kohalikud hoiukassad; kohalik keskkonnakaitse; kohalik haridus ja kultuur; kohalik tarbijakaitse
    Selgituseks: (JL) Euroopa Kohus on loonud oma õiguspraktikaga kaks olulist EL-s kehtivat põhimõtet: EL õiguse vahetu kohaldatavuse ja EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte.
    Vahetu kohaldatavus tähendab seda, et EL õigusega kehtestatakse õigused ja kohustused mitte ainult EL institutsioonidele ja liikmesriikidele, vaid ka EL kodanikele ja liikmesriigis elavatele füüsilistele isikutele ning seal asuvatele juriidilistele isikutele (vrd Laffranque lk 290; vrd Olle II lk 34). Areng on toimunud E(M)Ü asutamislepingu vahetu kohaldatavuse üha laienevas käsitluses Euroopa Kohtu poolt.
    Nüüdseks on jõutud juba teisese õiguse vahetu kohaldatavuse tunnustamiseni (määrused; teatud juhtudel aga isegi direktiivid – vt Laffranque lk 290 – 291, samuti lk 269 – 282, 336 – 343 ja lk 387 – 400).
    Vahetu kohaldatavuse tähtsus EL liikmesriigi üksikisikule seisneb õiguses nõuda EL õiguse vahetust kohaldatavusest tulenevate õiguste tagamist siseriikliku halduse ja kohtu poolt. Samas ei ole liikmesriigi seadusandlikud kohustused vahetult kohaldatavad, st üksikisik ei saa liikmesriigi kohtus nõuda teatud seaduse vastuvõtmist (op cit lk 291).
    EL õiguse ülimuslikkus tähendab Euroopa Kohtu poolt kujundatud põhimõtet, mille kohaselt EL õiguse ja siseriikliku õiguse kollisiooni korral on EL õigusnormid ülimuslikud. See ei muuda aga siseriiklikku õigusnormi automaatselt kehtetuks (vt Laffranque lk 292 – 295). EL õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh ka liikmesriikide hiljem vastu võetud õiguse suhtes juhul, kui:
    • esineb vastuolu EL õiguse ja ja liikmesriigi õiguse vahel;
    • EL õigus on õiguspäraselt vastu võetud ja kehtiv;
    • kui liikmesriik ei ole konkreetse EL õigusakti/sätte osas kokku leppinud mingites erandites ega üleminekutes.

    Ülalpool toodust tuleneb seonduv põhimõte, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavalt EL õigusele (op cit).
    NB! EL õiguse ülimuslikkus tähendab kohaldamise ülimuslikkust!
    2.1. Kohalikule omavalitsusele Euroopa Liidu õiguskorrast tulenevad õigused
    2.1.1. Kohalikud omavalitsused kui tavalised hagejad:
    1) võimalus esitada tühistushagi EL aktide peale, kui nad on nende adressaadiks;
    2) (piiratud) võimalus taotleda teisele isikule või institutsioonile suunatud akti tühistamist tingimusel, et see akt puudutab neid vahetult ja individuaalselt;
    3) EÜ asutamislepingu art 234 tõttu satuvad KOV üksused EL Kohtusse liikmesriigi kohtu poolt eelotsuse küsimise raames.
    KOV-d on EL õiguses tavalised õigussubjektid, st et neid ei kohelda erinevalt eraõiguslikest isikutest. Nende tsiviilprotsessiõigusvõime on sama mis eraisikutel. St, et nad võivad esitada tühistushagi EL aktide peale, kui nad on nende adressaatideks. Samuti on neil võimalik taotleda teisele isikule või institutsioonile suunatud akti tühistamist tingimusel, et see akt puudutab neid vahetult ja individuaalselt.
    2.1.2. Kohalikud omavalitsused kui õigussubjektid EL õiguskorras (KOV-d kui riigiga sarnastuvad õigussubjektid)
    EL õiguses käsitatakse KOV-e üksusi nagu riikigi avaliku halduse elementidena ja tulenevalt õigussubjektina. Seega kohustus rakendada EL õigust ja EL õigusest tulenevad õigused hõlmavad ka KOV-st. Näiteks on Euroopa Kohus täpsustanud, et direktiivi vahetu õigusjõuga normid on rakendatavad KOV-e üksuses. Sellest ei või aga järeldada, et EL tegeleks riigisiseste territoriaalkollektiivide elu-olu korraldamisega. KOV-de ja nende liitude ning ühenduste tunnustamine subjektidena ilmneb peale kohaldamisõiguse veel ka esindatuses EL institutsioonide juures ning võimaluses mõjutada EL õigusloomet.
    Nii on KOV üksused ja/või nende liidud ja ühendused seadnud sisse oma esindusi Brüsselis Näiteks mais 2002 avas seal oma esinduse Tallinn, Eesti Linnade Liit (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOVL) avasid oma esinduse Brüsselis 13.10.2005. (asub samades ruumides Tallinna esindusega, 2007 sügisest on esindajaks end. ELL nõunik Ille Allsaar – vt KOV portaal ).
    Teiseks kasutatakse laialdaselt Regioonide Komiteed oma huvide teavitajana (vt täpsemalt tagapool p 3 all).
    Kolmandaks võimaluseks on näiteks Euroopa Komisjoni korraldatavate projektide ja muude laiapõhjaliste dialoogide korraldamine kolmanda sektori ja kohalike omavalitsuste esindajate, äri- ja tööstusringkondade, ametiühingute jt esindajatega õigusloomeprotsessis (vt Laffranque lk 357 – 358).
    Komisjoni konsultatsioonid võivad olla formaalsed või mitteformaalsed (Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatud rohelised ja valged raamatud – st diskussiooniks avatud konsulteerivad dokumendid ja vastavalt komisjoni initsiatiivid ja tegevusplaanid, millest võivad hiljem kujuneda õigusaktid)(vrd op cit).
    2.2. Kohalikule omavalitsusele Euroopa Liidu õiguskorrast tulenevaid kohustusi (normatiivsed kohustused)
    1. Majanduskord
    Riigiabi : režiim kehtib täiel määral ka KOV üksuste poolt osutatava abi suhtes.
    Üldreegel: konkurentsi kahjustada võiv avalik abi on keelustatud (EÜ asutamislepingu art 87).
    Erand : Euroopa Komisjon võib kuulutada ühisturuga kokkusobivaks KOV üksuste poolt osutatava teatud piirkondade edendamiseks või soodustamiseks määratud abi. Eeldus: Kogu abi tuleb deklareerida Euroopa Komisjonile ja see peab olema viimase poolt eelnevalt heakskiidetud enne selle rakendamist.
    Teatud abikategooriad võidakse vabastada Komisjonile eelneva teatamise kohustusest:
    • väikestele ja keskmistele ettevõtetele osutatav abi;
    • abi, mille summa on alla 100 000 euro kolme aasta peale;
    • koolitusabi

    Riigihanked : on tugevalt mõjutatud EL õiguse poolt (võrdne juurdepääs tellimustele, hankekandidaatide võrdsus, transparentsus ja avalikkuse põhimõtted) vt õpik § 13 p 2.
    Kohalikud avalikud teenused ja avalike teenuste delegeerimine on võrdselt mõjutatud EL õiguse poolt. EL normide ja kohtupraktika poolt püstitatud nõuded arenevad avalike teenuste konkurentsile avanemise suunas.
    Munitsipaalfinantsõigust mõjutab EL õigus samuti. 1988. a EL direktiiv kapitalide vaba ringlemise printsiibi rakendamise kohta on avanud KOV üksustele uued laenuvõimalused liidu teiste liikmesriikide rahaturgudel.

    2. Poliitiline kord ja halduskord
    EL õigus kirjutab ette territoriaalse avaliku teenistuse avamise EL teiste liikmesriikide kodanikele. EÜ asutamislepingu art 39 normid töötajate vaba liikumise kohta on rakendatavad ka KOV üksustes. Oma riigi kodanikele võidakse reserveerida üksnes sellised ametikohad, mis on iseloomulikud KOV üksuse spetsiifilisele tegevusele sel määral, kui neile on pandud avaliku võimu teostamine ja vastutus üldhuvide tagamise eest. EÜ asutamislepingu art 19 tunnustab ja garanteerib kõigile liidu kodanikele õiguse valida ja kandideerida kohalikel valimistel liikmesriigis, kus nad alaliselt elavad ja seda samadel tingimustel selle riigi kodanikega. vt õpik § 7 p 4.5.2.1. KOV üksused peavad ka respekteerima EL regulatsiooni keskkonnaküsimustes. EL direktiivid kirjutavad neile eriti ette seda, mis puudutab jäätmete kogumist ja käitlemist või vee kvaliteedi parandamist jne.
    3. Kohalike omavalitsuste osalus ja nende kaitse
    Nn vastuvooluprintsiip EL õiguse mõjudele KOV-dele avaldub:
    ¨ esindatuses Regioonide Komitees
    ¨ KOV-de õigustes EL projektide puhul
    Neid ja teisi kaitsemehhanisme KOV-de kasuks EL-s tuleb pidada ebapiisavateks. Ka Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping käsitlevad subsidiaarsusprintsiipi laienevana üksnes liidu ja liikmesriigi suhetele ega rakenda seda EL – KOV suhtele. Euroopa põhiseaduse lepingu protokollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte elluviimise kohta märgitakse, et Euroopa Komisjon viib enne seadusandlike aktide kohta ettepanekute tegemist läbi laiapõhjalised konsultatsioonid. Nende käigus võetakse vajaduse korral arvesse kavandatud meetme piirkondlikku ja kohalikku mõõdet.
    Euroopa Liidu Regioonide Komitee (Comité des Régions - CdR) on Euroopa Liidu konsultatiivorgan, mis koosneb kohalike omavalitsuste ja regioonide esindajatest. Komitee loodi 1993. aasta novembris jõustunud Maastrichti lepinguga, esimene plenaaristung toimus 1994. märtsis. Regioonide Komitee peaülesandeks on: kindlustada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tegelik esindatus Euroopa Liidus. Komiteel on 317 liiget (enne 1. maid 2004 oli 222) liiget ning samapalju asendusliikmeid, kes määratakse ametisse EL Nõukogu poolt 4 aastaks. Eestil on komitees 7 liiget ja 7 asendusliiget. Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon: ühelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika tegemise protsessis, teisest küljest on vaja neid hoida kursis EL seadusandlusega . CdR on sõltumatu organisatsioon . Tema liikmed ei tohi olla seotud mingite mandatoorsete instruktsioonidega. Nad on oma ülesannetes täiesti iseseisvad, seistes EL kui terviku huvide eest. 2006. aasta veebruarist on Regioonide Komitee president Michel Delebarre. President valitakse kaheaastaseks perioodiks . CdR kutsutakse kokku Presidendi poolt Nõukogu või Komisjoni palvel või tuleb kokku omal initsiatiivil. Komiteel on tavaliselt 5 plenaaristungit aastas.
    Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega institutsioon, mille liikmeteks on liikmesriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajad. Euroopa Liidu Leping sätestab, et Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on kohustatud õigusloome ja muude meetmete vastuvõtmisel konsulteerima Regioonide Komiteega valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohalikke ja regionaalseid huvisid eriti: haridus – kutseõpe; noorsooküsimused; kultuur; tervishoid; keskkond; piiriülene koostöö; transport; üleeuroopalised infrastruktuuri võrgustikud; majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; Sotsiaalfond. Juhul kui Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteeritakse vastavalt art 198, siis informeeritakse sellest ka CdR-i, ning kui viimase arvates on küsimusega seotud ka spetsiifilised regionaalsed huvid, avaldatakse Arvamus (Opinion). Samuti võidakse Arvamus avaldada omal initsiatiivil juhtudel kui niisugust sammu peetakse otstarbekaks. Niimoodi hoitakse end kursis EL seadusandlusega, mis puudutab regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi. CdR Arvamused edastatakse Euroopa Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Komiteel on tihedad sidemed ka Euroopa Parlamendiga.
    4. Euroopa Liidu kodaniku demokraatlik staatus
    4.1. EL kodaniku mõiste
    4.2. EL kodaniku demokraatlikud õigused

    EL kodaniku mõiste: EL kodanik on isik, kes on mõne EL liikmesriigi kodanik.
    Demokraatlikud õigused (Laffranque põhjal lk 319 – 321). EL kodakondsuse kontseptsioon loodi 1992.a EL lepingu vastuvõtmisega ning sellega kaasnenud EÜ asutamislepingu muudatuste jõustumisega 1993.a. Kontseptsioon on pidevas arengus Euroopa Kohtu otsuste ning uute õigusaktide läbi ning peegeldab ilmekalt EL üleminekut majanduslikust liidust poliitilisele. Kuna igast EL liikmesriigi kodanikust saab seeläbi EL kodanik, siis EL kodakondsus täiendab liikmesriigi oma. EL kodakondsuse sätestab EÜ asutamislepingu art 17 ja selle staatusega on tagatud järgmised õigused:
    1) isikute vaba liikumine (uute liikmesriikide (sh Eesti) kodanikele on üleminekuajaks teatud piirangud)1; 21. detsembril 2007 laieneb Eestile koos rea teiste riikidega nn Schengeni ruum. Schengeni laienemine võimaldab riigi kodanikel takistamatult, piirijärjekorras ootamata ja viisat vormistamata reisida kogu EL-s;
    2) valimisõigus (nii aktiivne kui ka passiivne) Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide KOV-de esinduskogude valimistel – viimaste osas vastavalt selle liikmesriigi enda kodanikele kehtestatud tingimustele;
    3) EL kodanike roll EPSL koostamisel (loodi “Euroopa kodanike ja riikide nimel”);
    4) diplomaatiline ja konsulaarkaitse (EL kodakondsus tagab EL-välises riigis oma riigi esinduse puudumisel kaitse teise EL riigi saatkonnas või konsulaadis);
    5) petitsiooniõigus Euroopa Parlamendi poole (tingimusel, et elatakse ühes EL liikmesriigis);
    6) õigus esitada kaebus Euroopa ombudsmanile;
    7) õigus pöörduda EL institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes EL ametlikus keeles ja saada vastus samas keeles;
    8) õigus tutvuda EL institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega.
    Peale ülaltoodu on EL kodanikel loomulikult ka kõik teised EL põhiõiguste hartas igaüheõigusteks nimetatavad õigused.
    ____________________________________________________________________________________________________

    § 6. KOHALIKU OMAVALITSUSE ASEND HALDUSORGANISATSIOONIS
    ____________________________________________________________________________________________________

    Kohaliku omavalitsuse asend riigi haldussüsteemis. Kohaliku omavalitsuse üksused haldusekandjatena.
    Riigi ühe põhitunnuse - avaliku võimu organisatsiooni raames loetakse KOV-d kuuluvaks riigi (poliitilise) süsteemi sekundaarsete elementide hulka. Seega ei ole nad lahusvõimude element, kuid ei jää laialdasele autonoomiale vaatamata väljapoole riigi süsteemi ning riigi avaliku halduse süsteemi.
    KOV-e asendi riigi haldussüsteemis ja seotuse riigiga määravad põhiliselt territoriaalne ja funktsionaalne tunnus:
    1) territoriaalne tähendab, et KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel (territoriaalkollektiivid). Nii riik kui KOV tegutsevad territoriaalsuse põhimõttel ühel ja samal territooriumil terviku ja osa vahekorras;
    2) funktsionaalne tähendab, et KOV-d täidavad isekorralduslikku haldusfunktsiooni, on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, kuid omavad erilist rolli selle funktsiooni täitmisel. Riiki ei jagata territooriumideks mitte seadusandlus-, vaid haldusfunktsiooni täitmiseks. Kuigi KOV-d on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, ei välista see, vaid eeldab KOV täiesti erinevat osa selle funktsiooni täitmisel. Seetõttu on riigi organiseerimisel vaja arvestada majanduslikke, geograafilisi, looduslikke , rahvuslikke, etnilisi, sotsiaalseid ja muid asjaolusid, et tagada kohaliku halduse stabiilne areng ning riigihalduse ja KOV kordineeritud suhtekorraldus.
    Funktsionaalse detsentralisatsiooni puhul säilib tavaliselt funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega. Kui aga tegemist on territoriaalse detsentralisatsiooniga, siis üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseerivad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. Ühes sellega taanduvad KOV-de ja riigi keskhalduse subordinatsioonisuhted, mis asendavad riikliku järelevalvega. Riiklik järelevalve on see, mis seob omavalitsust keskvalitsusega. KOV ja keskvalitsuse suhte nurgakiviks on detsentralisatsiooniprintsiip, mis näitab ühtlasi seda, missugune on ühiskonna demokratiseerituse aste.
    TERRITORIAALSUSE TUNNUS
    Sõltuvalt riikliku korralduse vormist on tegemist kas unitaarsete või föderatiivsete riikidega, mille territoorium on täidesaatva võimu teostamise korraldamiseks jaotatud nn haldusjaotuse üksusteks. Unitaarse korralduse juhul on riigi territoorium jaotatud nendeks üksusteks vahetult. Föderatiivse korralduse juhul liigendub föderatsioon kõigepealt reeglina föderatsiooni subjektideks ( osariigid , liidumaad vms) ja neist alates toimib haldusjaotuse üksuste hierarhiline süsteem. Haldusjaotuse üksused moodustavad levinult hierarhilise regionaalse ja lokaalse tasandi, mis võivad omakorda diferentseeruda. Näiteks regionaalne võib jaotuda sub- ja supraregionaalseks tasandiks, samuti võivad esineda eksterritoriaalsed üksused ning kõrvuti kehtiva haldusjaotusega võib olla kasutusel ajalooliste regioonide jaotus (vrd § 20 Prantsusmaa haldusjaotus ; ka Hispaania jpt) ja/või asustusüksuste jaotus (vt ETHS § 6).
    Omavalitsuslikku funktsiooni täidetakse levinult madalamatel ja samas elanikele lähimatel tasanditel (subsidiaarsusprintsiip), mistõttu supraregionaalsed tasandid tavaliselt omavalitsuslikud enam ei ole.
    FUNKTSIONAALSUSE TUNNUS
    Riigi sisefunktsiooni raames on täidesaatva võimu tulemuslikuks teostamiseks vaja arvestada majanduslikke, geograafilisi, looduslikke, etnilisi, sotsiaalseid, ajaloolisi jpt tegureid kogu riigi mastaabis, piirkonniti ja paikkonniti.
    Avaliku halduse funktsioon ühendab riigi- ja omavalitsuslikku haldust, mis vastastikku teineteist täiendades peavad kokkuvõttes katma riigi kogu sisefunktsiooni täitmise. Täitmine rajaneb korralduslikust aspektist haldusjaotuse süsteemil. Riigi territooriumi haldusjaotuse süsteem on seega vajalik eeskätt avaliku halduse, sh dekontsentreeritud täidesaatva riigivõimu ja detsentraliseeritud autonoomse omavalitsusliku võimu koordineeritud teostamiseks. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on kummalgi oma pädevus. Tulenevalt toimib haldusjaotuse üksustes kõrvuti nii riigi- kui ka omavalitsuslik haldus. Kaasaegsele kodanikuühiskonnale on iseloomulik, et avaliku halduse teostamisse kaasatakse järjest laialdasemalt nn kolmas sektor e tsiviilühiskonna struktuurid , samuti rakendub järjest rohkem riigi ja omavalitsuslike ülesannete privatiseerimine . Näiteks on Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal jt riikides levinud lisaks KOV-dele avalik-õiguslike korporatsioonide, asutuste ja sündikaatide nime all iseseisvate, ühe- või multieesmärgilisi ülesandeid täitvate ühikute moodustamine.
    Ülalpool toodust ilmneb, et iga haldusjaotuse üksus on oma tasandil, kas riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks. Riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks liigitatakse tasandid ja nende üksused halduse liigi valdava tunnuse põhjal. Sellelt lähtealuselt saab üsna erinevaid liigitusi. Eestis, kuid ka mujal on näiteks tuntud liigitus ühe- või kahetasandiliseks omavalitsussüsteemiks. Eestis on näiteks ühetasandiline KOV süsteem, lõunanaabritel Lätis ja Leedus kahetasandiline (vt § 20).
    Mõisted: detsentralisatsioon , dekonsentratsioon selgeks teha.
    NB! kaasus: 3-4-1-12-09 – mis on dekontsentratsioon, siin see mõiste hästi välja toodud
    1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon kui põhiprintsiibid
    Funktsionaalne detsentralisatsioon: tavaliselt säilib funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega;
    Territoriaalne detsentralisatsioon: üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseeruvad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks.
    1.1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon
    Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Haldusorganid asuvad üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras, nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega.
    Dekontsentratsiooniprintsiip väljendab põhiliselt halduse organiseerimist “halduskandja sees”, kusjuures pädevus jaotatakse mitmete halduskandjate (organite) vahel. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset dekontsentratsiooni. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele.
    1.2. Kohaliku halduse organiseerimise tüübid
    On tavaks eristada kohaliku halduse nelja põhitüüpi: föderalism, omavalitsus, detsentralisatsioon, tsentralisatsioon. Klassifikatsiooni aluseks on kohalike territoriaalsete kollektiivide autonoomia ja „kohalike vabaduste“ tunnustamise aste.
    a) Föderalism: see on riikliku terviku sees oleva osa autonoomia kõrgeim vorm. Föderalismiga seondub tavaliselt originaalsete haldusrežiimide olemasolu just kohalikes territoriaalsetes kollektiivides. Riike, mis kuuluvad föderatsiooni koosseisu, iseloomustab kolm põhitunnust:
    • riigiorganite iseseisvus (tänapäeval tagatakse see tavaliselt valimiste teel);
    • autonoomse kompetentsi olemasolu;
    • juriidilise isiku staatus, sh oma finantsressursid ja autonoomne eelarve.

    Föderatiivsetes riikides tekivad kohaliku halduse küsimused kahel tasandil: algul liikmesriigi tasandil, seejärel aga tema siseselt. Tänu föderatsiooni liikmete seadusandlikule autonoomiale võib haldusrežiim erinevate liikmesriikide kohalikes territoriaalsetes kollektiivides olla erinev. Föderalism pole ilmtingimata seotud liikmesriikide allutamisega föderatsioonile. Föderalism peaks oma olemuselt olema egalitaarne , praktikas see reeglina nii ei ole.
    b) omavalitsus:
    - kohalikud võimuorganid moodustatakse valimiste alusel (sama föderalismi puhul);
    - kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on juriidilise isiku õigused (sama föderalismi puhul);
    - seda teostatakse unitaarriigisiseselt (erinevus seoses föderalismiga);
    -kohaliku territoriaalse kollektiivi autonoomia pole mitte konstitutsioonilise ega seadusandliku, vaid haldusiseloomuga (erinevus föderalismiga);
    - haldusautonoomia on absoluutne, st kohalikud territoriaalsed kollektiivid käsutavad kogu haldusfunktsioonide kogumit;
    - valitsuse võimuses pole kohalikke territoriaalseid kollektiive kontrollida ja viimased esinevad mitte riigi osana , vaid täielikult autonoomsete moodustistena, tegutsedes mõnedel juhtudel riigiga võrdväärselt. Ainsaks mõeldavaks kontrolli vormiks on sel juhul seadusandlike ja kohtuvõimude tegevus.
    c) detsentralisatsioon: täiesti teistsugune kohaliku halduse kontseptsioon, kui kaks eeltoodut. Kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on siin kahesugune iseloom. Nad jäävad vabadeks valitsuslikeks kollektiivideks, kuid samal ajal esinevad ka geograafiliselt eraldatud riiklike üksustena, st nende võimuorganid on organiteks, mis tagavad just kohaliku territoriaalse kollektiivi huvid ja samaaegselt riigi esindajateks ringkonnas.
    Iseloomulikud tunnused on:
    1) kohalikud võimuorganid on nagu “omavalitsusegi” puhul valitavad, kuid valitavus võib olla mittetäielik (kõrvuti valitavate organitega võivad eksisteerida ka nimetatavad organid);
    2) haldusautonoomia eksisteerib, kuid see on seadusega piiratud. St, et riigiorganid täidavad ühtesid haldusfunktsioone täies mahus , sellal kui teised funktsioonid on jaotatud riigi ja kohalike territoriaalsete kollektiivide vahel.
    3) Haldusjärelevalve, mis sisaldab endas seaduslikkuse (mitte aga otstarbekuse) kontrolli, tuleb esile kui detsentralisatsiooni teine pool;
    4) kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on juriidilise isiku staatus ja nad on varustatud eelarve autonoomiaga. Kuid ka siin teostatakse järelevalvet.
    Kõikidele piirangutele vaatamata tunnustab detsentralisatsioon (nagu ka eeltoodud haldusorganite vormid) „kohalike vabaduste“ olemasolu.
    d) Tsentralisatsioon ja dekontsentratsioon
    tsentralisatsioon: puhtal kujul ei tunnista kohtade ega isegi kohaliku elu autonoomiat. Ta on omane autoritaarsetele režiimidele, kuid teda kasutavad laialdaselt ka demokraatlikud režiimid, kus arvatakse, et poliitilised vabadused peavad olema kinnistatud üksnes üldriiklikul tasandil. Kuid pärast seda, kui riik on saavutanud teatud territoriaalse ulatuse, muutub kohalikest organitest loobumine võimatuks. Seega tuleb esile dekontsentratsioon kui üks detsentralisatsiooni vorm.
    dekontsentratsioon: tähendab kohalike organite olemasolu, mis sõltuvad valitsusest funktsionaalselt ja ametiisikute alluvuse korras. Ametiisikute sõltuvus tähendab, et kohalike organite juhtkond määratakse keskvalitsuse poolt ja võidakse ka viimase poolt tagandada. Funktsionaalne sõltuvus tähendab, et keskvõim võib kohalike organite osas tunnustada nende üsna laia kompetentsi, kuid võib nende volitused igal ajal ümber vaadata ning muuta või kehtetuks tunnistada nende otsuseid nii seaduslikkuse rikkumise põhjusel kui ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohalikel üksustel juriidilise isiku staatust tavaliselt ei ole ja kujutavad endast tavalisi haldusterritoriaalseid üksusi.
    2. Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad
    PS § 155: KOV üksused on vallad ja linnad. Muid KOV üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras.
    Korporatsioon on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis liikmeskonnaõiguslikult on organiseeritud viisil, et liikmed haldavad end ise.
    vald ja linn – territoriaalsel alusel moodustatud avalik-õiguslikud korporatsioonid, kellel on kõigis kohaliku elu küsimustes omavalitsuse õigus. Seega on nad KOV kandjad. Haldusülesandeid viivad nad ellu oma organite kaudu. Liikmeskonna määrab elukoht korporatsiooni territooriumil. Nii vald kui linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea [avalik-õiguslik juriidiline isik: KOKS § 10 lg 1; TsÜS § 25 lg 2] Vallad ja linnad on ka haldusüksusteks. Haldusüksuste nimistu kinnitab ja selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus. Eesti õiguskorras pole valdade ja linnade ülesanded reeglina diferentseeritud.
    Eesti territooriumi haldusjaotus: Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks (ETHS § 2 lg 1). Vallas ja linnas teostatakse omavalitsuslikku haldamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 3 ja 4 alustel.
    Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu:
    maakonnad : 15
    linnad: 33
    vallad: 194
    Kokku: 227 KOV üksust
    Asustusüksused on asula ja asum :
    1) asula: vald jaguneb asulateks, milleks on külad, alevikud , alevid ja vallasisesed linnad + linn tervikuna;
    2) asum: linn võib jaguneda asumiteks
    osavald ja linnaosa: valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Moodustatakse seaduses sätestatud korras. Asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse, lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras. Asustusüksuste nimistu maakondade ning neisse kuuluvate valdade ja linnade lõikes ning muudatused asustusjaotuses kehtestatakse regionaalministri määrusega. Asustusüksused on arvestuse aluseks riiklikes toimingutes, sealhulgas statistika ja aadressisüsteemi korraldamisel ning registrite ja katastrite pidamisel.
    Haldusüksuste nimistu ja selles tehtud muudatused avaldatakse Riigi Teatajas.
    Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada:
    1) üks neljandik volikogu liikmetest;
    2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku valla- ja linnaelanikku;
    3) valla- või linnavalitsus;
    4) vähemalt pooled väikesaarel alaliselt elavad hääleõiguslikud isikud.
    Moodustamise otsustab või lükkab taotluse tagasi volikogu. Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu ainupädevusse. Osavalla või linnaosa valitsust juhib vastavalt osavalla või linnaosa vanem. Osavalla või linnaosa valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. Osavalla või linnaosa vanem võib oma volitusete piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavalla ja linnaosa vanem teenistusest linnapea või vallavanema põhjendatud ettepanekul.
    Aleviku- ja külavanem - Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Volikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise linna linnapea, aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.
    Haldusterritoriaalne korraldus
    Haldusterritoriaalne korraldus on Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks. Haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
    Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise alused
    Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on uue haldusüksuse moodustamine või haldusüksuste arvu vähenemine.
    Haldusüksuste piiride muutmine on piiride muutmine järgmistel juhtudel:
    1) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel;
    2) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus - ja ehitusplaneerimisvajadustele.
    Haldusterritoriaalse korralduse muutmise maakondade osas algatab Vabariigi Valitsus. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas, samuti valla või linna piiride ja nime muutmise algatab Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 5 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa.
    Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
    1) ajaloolist põhjendatust; 2) mõju elanike elutingimustele; 3) elanike ühtekuuluvustunnet; 4) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile; 5) mõju haldussuutlikkusele; 6) mõju demograafilisele situatsioonile ; 7) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele; 8) mõju ettevõtluskeskkonnale; 9) mõju hariduslikule olukorrale; 10) omavalitsusüksuse terviklikkust.
    Asjaomase volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab asjaomane volikogu kooskõlas järgmiste alustega:
    1) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine kõigis asjaomastes omavalitsusüksustes;
    2) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa;
    3) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele elanike arvamuse väljaselgitamist üldjuhul ei toimu, vajaduse korral selgitatakse vaid asjaomaste elanike arvamus;
    4) lisaks eeltoodule võib korraldada valla või linna territooriumil asuva kinnisasja ning eluruumi kui vallasasja nende omanike arvamuse väljaselgitamise, kes ei ole selle valla või linna elanikud.
    Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise otsustamine ja valla või linna maakondliku kuuluvuse ja staatuse muutmine Haldusterritoriaalse korralduse muutmise maakondade osas otsustab Riigikogu. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus . Haldusüksuse nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla või linna staatuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.
    Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel : Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule (edaspidi volikogu). Ettepanekus märgitakse selle kohta arvamuse esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks. Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule: 1) seletuskirja , milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus; 2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kaardi koos piirikirjeldusega; 3) piiride muutmisel kaardi asjaomase territooriumiosa kohta koos piirikirjeldusega. Volikogu ülesanded nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised: 1) esitada maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamus Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta selles märgitud tähtpäevaks; 2) leppida hiljemalt neli kuud enne volikogu korralisi valimisi teiste asjaomaste volikogudega kokku haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine ning uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamine; 3) teostada hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud. Maavanema ülesanded nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised:
    1) esitada Vabariigi Valitsuse ettepanek haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise kohta viivitamatult pärast selle saamist asjaomastele volikogudele; 2) esitada volikogu arvamus koos käesoleva paragrahvi lõikest 3 tuleneva dokumentatsiooni ja omapoolse seisukohaga Siseministeeriumile kümne päeva jooksul asjaomaste volikogude otsuste saamisest arvates; 3) toetada asjaomaste volikogude tegevust kokkulepete sõlmimisel ning haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel. Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt täiendavaid toiminguid, selgitusi ja materjale seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisega.
    Piiride muutmine valdade ja linnade osas volikogu algatusel : Piiride muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele. Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse piiride muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Piiride muutmise algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud. Nimetatud otsused edastatakse maavanemale ja Siseministeeriumile kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Siseministeeriumil on õigus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada piiride muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle piiride muutmine on otstarbekas. Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu piiride muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus. Piiride muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus: 1) vajalike uuringute tegemise; 2) piiride muutmisega kaasnevate põhimääruse ja teiste õigusaktide muudatuste ettevalmistamise; 3) piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise; 4) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise; 5) elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa. Asjaomane volikogu teeb otsuse piiride muutmise taotluse kohta pärast kõigi eelpool nimetatud küsimuste lahendamist. Piiride muutmisel esitavad asjaomased volikogud maavanemale: 1) volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 2) seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus ning ühe omavalitsusüksuse koosseisust teise omavalitsusüksuse koosseisu arvatava territooriumiosa suurus (pindala) ja alaliste elanike arv; 3) valla või linna, mille piiride muutmist taotletakse, maakatastrikaardi, kuhu on märgitud nii haldusüksuse senine kui ka kavandatav piir koos piirimuudatustega, ning kavandatava piiri kirjelduse koos piiripunktide koordinaatidega; 4) volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta, kus on näidatud arvamusuuringu läbiviimise aeg ja koht, haldusüksuse täisealiste alaliste elanike arv ja arvamust avaldanud elanike arv ning arvamusuuringu tulemused; 5) tehtud uuringute tulemused; 6) volikogu otsuse piiride muutmisega kaasnevate põhimääruse ja teiste õigusaktide muudatuste kohta; 7) volikogu otsuse piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kohaliku omavalitsuse õigus #1 Kohaliku omavalitsuse õigus #2 Kohaliku omavalitsuse õigus #3 Kohaliku omavalitsuse õigus #4 Kohaliku omavalitsuse õigus #5 Kohaliku omavalitsuse õigus #6 Kohaliku omavalitsuse õigus #7 Kohaliku omavalitsuse õigus #8 Kohaliku omavalitsuse õigus #9 Kohaliku omavalitsuse õigus #10 Kohaliku omavalitsuse õigus #11 Kohaliku omavalitsuse õigus #12 Kohaliku omavalitsuse õigus #13 Kohaliku omavalitsuse õigus #14 Kohaliku omavalitsuse õigus #15 Kohaliku omavalitsuse õigus #16 Kohaliku omavalitsuse õigus #17 Kohaliku omavalitsuse õigus #18 Kohaliku omavalitsuse õigus #19 Kohaliku omavalitsuse õigus #20 Kohaliku omavalitsuse õigus #21 Kohaliku omavalitsuse õigus #22 Kohaliku omavalitsuse õigus #23 Kohaliku omavalitsuse õigus #24 Kohaliku omavalitsuse õigus #25 Kohaliku omavalitsuse õigus #26 Kohaliku omavalitsuse õigus #27 Kohaliku omavalitsuse õigus #28 Kohaliku omavalitsuse õigus #29 Kohaliku omavalitsuse õigus #30 Kohaliku omavalitsuse õigus #31 Kohaliku omavalitsuse õigus #32 Kohaliku omavalitsuse õigus #33 Kohaliku omavalitsuse õigus #34 Kohaliku omavalitsuse õigus #35 Kohaliku omavalitsuse õigus #36 Kohaliku omavalitsuse õigus #37 Kohaliku omavalitsuse õigus #38 Kohaliku omavalitsuse õigus #39 Kohaliku omavalitsuse õigus #40 Kohaliku omavalitsuse õigus #41 Kohaliku omavalitsuse õigus #42 Kohaliku omavalitsuse õigus #43 Kohaliku omavalitsuse õigus #44 Kohaliku omavalitsuse õigus #45 Kohaliku omavalitsuse õigus #46 Kohaliku omavalitsuse õigus #47 Kohaliku omavalitsuse õigus #48 Kohaliku omavalitsuse õigus #49 Kohaliku omavalitsuse õigus #50 Kohaliku omavalitsuse õigus #51 Kohaliku omavalitsuse õigus #52 Kohaliku omavalitsuse õigus #53 Kohaliku omavalitsuse õigus #54 Kohaliku omavalitsuse õigus #55 Kohaliku omavalitsuse õigus #56 Kohaliku omavalitsuse õigus #57 Kohaliku omavalitsuse õigus #58 Kohaliku omavalitsuse õigus #59 Kohaliku omavalitsuse õigus #60 Kohaliku omavalitsuse õigus #61 Kohaliku omavalitsuse õigus #62 Kohaliku omavalitsuse õigus #63 Kohaliku omavalitsuse õigus #64 Kohaliku omavalitsuse õigus #65 Kohaliku omavalitsuse õigus #66 Kohaliku omavalitsuse õigus #67 Kohaliku omavalitsuse õigus #68 Kohaliku omavalitsuse õigus #69 Kohaliku omavalitsuse õigus #70 Kohaliku omavalitsuse õigus #71 Kohaliku omavalitsuse õigus #72 Kohaliku omavalitsuse õigus #73 Kohaliku omavalitsuse õigus #74 Kohaliku omavalitsuse õigus #75
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 591 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sisi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik „Munitsipaalõigus loengud“ V.Olle põhjal. Konspekt sisaldab vihjeid eksamiks. Punasega tehtud märked ja konspekti lõpus olevad vihjed on Olle enda antud ja neid ta eksamil ka küsis.
    munitsipaalõiguse alused , omavalitsusprintsiip , kohaliku omavalitsuse süsteem ja ülesannete liigitus , põhiseaduslik garantii , kohaliku omavalitsuse tegevuse kontroll , kohaliku omavalitsuse ülesanded , omavalitsuskorraldusõigus , kohalike omavalitsuste koostöö , kohaliku omavalitsuse õigusaktid , kohaliku omavalitsuse osavõtt õiguskäibest , kohaliku omavalitsuse vastutus , kohaliku omavalitsuse finants- , maksu- ja eelarveõigus

    Mõisted

    munitsipaalõiguse mõiste, munitsipaalõigus, munitsipaalõiguse süsteem, eriosa, pädevus, kattumine, omavalitsuskorraldusõigus, munitsipaalõigus, omavalitsusteadused, munitsipaalõigus, imperatiivsele reguleerimisele, tahteavaldus, dispositiivne reguleerimismeetod, vähemal määral, kov, munitsipaalõigusinstituut, progresseeruvalt kodaniku, kohalikele omavalitsustele, kov statuudiõiguseks, statuudiõigus, munitsipaalõigussuhe, volikogul, omavalitsusüksusel, volikogul, 1835, panter, kov, osalemisel, kov väärtusteks, teised ov, dualistlik mudel, seadusega kov, teoorias, kohustuslikud ülesanded, paljuski, omavalitsusüksuse ülesandeks, segavaldkonna puhul, kov esinduskogu, kov garantii, garantii tuumaks, kov, kov, kov, vahetu kohaldatavus, kov, tsiviilprotsessiõigusvõime, kov, valged raamatud, komiteel, komitee liikmetel, cdr, aasta veebruarist, komiteel, regioonide komitee, komiteel, kontseptsioon, riiklik järelevalve, kaasaegsele kodanikuühiskonnale, liigitus ühe, detsentralisatsioonisüsteemiga, dekontsentratsioonisüsteemi sisuks, klassifikatsiooni aluseks, kollektiividel, asustusüksused, lähtuvalt valla, asustusüksused, aleviku, aleviku, haldusterritoriaalne korraldus, haldusüksus, siseministeeriumil, siseministeeriumil, siseministeeriumil, siseministeeriumil, volikogu valimispäev, valimiste päev, hääletamis, hääletamisõigus, kandideerimisõigus, välismaalane, viimased, pouvoir constituant, tsiviliseeritud ühiskondades, printsiipide katalooge, ülaltoodud põhjusel, üksikisikul, riigivõimu abinõu, halduse seaduslikkus, rajanemisest ps, demokraatlikule riigikorraldusele, toimimise seisukohalt, identsus, identsus, representatsioon, kitsamas mõttes, esindamis, a ps, kov, seadusandjal, volikogul, haldusmenetlus, märgukiri, selgitustaotlus, laiemad osalemisõigused, valimisvabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajasus, koondnimekirjas, valimiskomisjonide liigid, valimiskomisjoni liige, valimiskomisjoni liige, valimiskomisjoni töökorraldus, valimiskomisjon, valimiskomisjoni koosolek, valimiskomisjonil, valimiskomisjoni liikmed, asjaomaste valla, riigikohus, läbivaatamise kord, teenistuslik järelevalve, kov, riiklikuks järelevalveks, mittenõustumisel, plans, maavanema pädevuses, hkms järgi, haldusakt, halduskohtu pädevuses, peamine ülesanne, teenistuslik järelevalve, kov, kov alus, sotsiaalhoolekanne, kov, sotsiaalsed põhiõigused, kov, kov, tuletõrje, kov, võtab kov, vajalik valla, hankija, avatud hankemenetlus, planeerimis, maakasutus, planeeringu algatamine, kov, küsimuse linna, pädev linna, volikogul, volikogu liige, volikogu liige, nt koks, istungid, kaitsejõudude teenistus, samuti avalik, volikogu istungid, hääletamine volikogus, kolleegiumi arvates, tegutsemisvõimetu, alatised komisjonid, tööandja, õiguspädevus, revisjonikomisjoni pädevus, fraktsioonidel, töövormiks, väljapanekuga valla, munitsipaalomand, kohalikul omavalitsusüksusel, aktsionäriks, koormis, umbusalduse avaldamine, avalik teenistus, avalik teenistuja, kov teenistuja, ametiisik, kohalikel võimuorganitel, kohalikel võimuorganitel, ühisasutus, üldkoosolek, liidu esindusülesanded, liidu rahastamine, õigustloov üldakt, õigustloov akt, elu küsimusi, kov, määruse ülesanne, kov määrused, volitusnorm, riigivõim, haldusakt, volikogul, hkms mõttes, üldkorraldus, piiritletud maa, asja avalik, üksikakti, formaalne õiguspärasus, haldusakti motiveerimine, haldusakti motiveerimine, haldusakti kehtivus, haldusakti resolutiivosa, tühine haldusakt, ptk, halduslepingu sõlmimiseks, lepingu sõlmimine, kov üksustel, seadusjärgne esindusõigus, delikti mõiste, või avalik, seonduvalt avalik, tegutsemisvõime, teovõime, teatud väärteokoosseisud, riigivastutus, kahju hüvitamine, kohaldatakse avalik, ametnik, kahju liikideks, tuleneb kov, kov, kulupõhised kirjed, kov, kov, maksuks, maamaksumäär, erandina, ptk, delegeerida valla, müügihind koms, maksustamise periood, maksustamisperiood, väikelaevade registripidaja, sõiduki kasutaja, maksustamisperiood, liiklusregistri pidaja, maksustamisperiood, viivistasu maksja, vaidluste lahendamine, erandina, täitmise aruanne, finantsvarad, välisabi sildfinantseerimine, rahandusministeeriumil, toetuse omafinantseeringut, rahandusministeeriumi hinnangul, lisaeelarve, omafinantseeringut, rahandusministeeriumi hinnangul, kov, kov, pidid kov, veto, krahvkondades, komisjonisüsteem suurbritannias, alamastme, ringkondadel, esmatasandi munitsipaalüksusteks, enamikus munitsipaalüksustes, kov, lään, määratakse 3, lääninõukogu vali, meeri kohustuseks, meer, volikogul, valimisõigus, konstitutsioonid, dilloni reegel, kov, organid, departemangu esinduskoguks, esinduskoguks, šoti kov, walesi parlamendil, kov ük, ülejäänud ük, kov föderaalgarantiiks, kogukondade liitudel, kov, kov, bürgermeistril, maakondade struktuurid, määravaks, maakonna esinduskogu, konstitutsiooniline alus, administratsioon, nõukogu volitused, konstitutsiooniline alus, omavalitsusüksuse esinduskoguks, hääleõiguslikud, , õigusriigi põhimõtetest, küsimuse vastust, omavalitsuskorraldusõigus, välispädevus, sisepädevus, väljastanud, kov, volikogu, isiku põhiõigus, millistes küsimustes, üldvolitus, erivolitus, üldkorraldus, diskretsioon

    Sisukord

    • KORDAMISOSA

    Teemad

    • KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS
    • Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik „Munitsipaalõigus loengud“ V.Olle põhjal
    • § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED
    • Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine
    • Munitsipaalõiguse mõiste
    • Harta kohaselt
    • Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2)
    • Kohalik omavalitsus
    • Munitsipaalõiguse aineks on
    • omavalitsuskorraldusõigus
    • munitsipaalhaldusõigus
    • munitsipaalfinantsõigus
    • Munitsipaalõiguse aine
    • Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel
    • Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine
    • Üldosa
    • Eriosa
    • Munitsipaalõigust saab jaotada ka
    • määrusandlikmenetlus, istungi kokkukutsusmise menetlus
    • valimisprotseduur jne
    • dualistlikuks
    • trialistlikuks süsteemiks
    • modifitseeritud omavalitsuskorraldusega
    • Munitsipaalõiguse piiritlemine
    • KOV korralduse, sh välise ja sisemise korralduse kohta vt PS kommenteeritud väljaanne § 160 lk 664-665
    • Munitsipaalõigus laiemas tähenduses
    • Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse
    • Munitsipaalõigus ja omavalitsusteadused
    • Omavalitsusteadused
    • Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika
    • munitsipaalõigus
    • Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1)
    • Munitsipaalõiguspoliitika
    • Korralduse poliitika
    • põhiprobleem
    • Struktuuripoliitika
    • Protsessipoliitika
    • Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused
    • meetodid
    • käsk e ettekirjutus
    • keeld
    • õigustus
    • imperatiivset ja
    • Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud
    • Dispositiivse reguleerimise aluseks
    • Haldussuhete
    • õigusliku reguleerimise eripära väljendub
    • Näide
    • NB! Diskretsioon!
    • Munitsipaalõigusnormid ja –instituudid
    • Munitsipaalõigusnormid
    • klassifitseeruvad
    • õigusliku reguleerimise objekti järgi
    • õigusnormis sisalduva ettekirjutuse iseloomu järgi
    • õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi
    • õigusjõult
    • [korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem
    • Eesti Vabariigis!]
    • territoriaalse kehtivusulatuse järgi
    • mõisted: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon; õigusaktide kehtivus aegruumis ja isikute ringi suhtes!)
    • menetlusõigusnormideks
    • [vahetegu materiaal- ja menetlusnormide ning materiaalse ja formaalse kehtivuse vahel!]
    • Munitsipaalõigusinstituut
    • Munitsipaalõiguse allikad
    • Euroopa Liidu õigus
    • unifitseerivaks
    • harmoniseerivaks
    • koordineerivaks
    • Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
    • Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon
    • konventsiooni lisaprotokoll
    • Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon
    • Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta
    • nn pehme õigus (soft law)
    • Euroopa Linnaharta
    • 5.4. Munitsipaalõiguse
    • erinevad allikad
    • Eesti Vabariigi põhiseadus
    • seadused
    • Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
    • määrused
    • statuudid
    • kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks
    • kohalik tavaõigus
    • piiriülene õigus
    • Munitsipaalõigussuhted ja nende subjektid
    • munitsipaalõigussuhe
    • munitsipaalõigussuhte subjekt
    • Administratiivkontroll kohalike võimuorganite tegevuse üle
    • Volikogu ja valitsuse õigusaktid
    • Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi
    • nõudeid
    • Valla ja linna põhimäärus
    • Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna
    • Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö
    • Omavalitsusüksuse õiguste kaitse
    • § 2. MUNITSIPAALÕIGUS JA OMAVALITSUSPRINTSIIP
    • ____________________________________________________________________________________________________
    • Lühiülevaade kohaliku omavalitsuse põhilistest teooriatest
    • Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulikeõiguste teooria) (19. saj. algus)
    • Vaba
    • kogukonna teooria põhiteesid
    • Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria
    • Riikliku omavalitsuse teooria (19. saj. keskpaik)
    • Lähtealused
    • Riikliku omavalitsuse teooria põhiteesid
    • Riikliku omavalitsuse teooria kaks põhisuunda
    • poliitiline suund
    • kodaniku ühiskondlik osalemine halduses
    • juriidiline suund
    • Ülevaade kohaliku omavalitsuse teooriatest Suurbritannias
    • faasi
    • Varased kaitsjad
    • John Stuart Mill
    • Fabiaanlased ja gildisotsialistid
    • munitsipaalsotsialism
    • J.Toulmin Smith (1816-69) ja viktoriaanliku ajastu keskpaiga romantikud
    • Sõjajärgsete reformijate debatid
    • probleem
    • K. Panter-Brick
    • W.J.M. Mackenzie
    • L.J. Sharpe
    • Kohalik omavalitsus on efektiivne, sest
    • Kokkuvõte sõjajärgsest debatist
    • Lokalistid
    • Kohaliku omavalitsuse väärtused
    • Kohaliku demokraatia teooriad Ameerika Ühendriikides
    • Dillon’i reegel
    • Th. Jefferson
    • Pluralism
    • madisonlik mõte, mille aluseks on jeffersonlik individualism
    • Kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja. Säästlikkus ja efektiivsus
    • saj. alguse omavalitsuse reformijad
    • Ettepanekud
    • Lokaalsus ja ühiskondliku valiku teooria
    • lokaalsus
    • Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses
    • PS § 56: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas
    • J. Raidla
    • Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas ja Euroopa regionaalse omavalitsuse harta
    • projektis
    • subsidiaarsuse printsiip
    • Kohalik omavalitsus kui omavalitsusprintsiibi üks avaldumisvorme
    • Omavalitsus (OV)
    • Omavalitsusvorme
    • volikogu
    • valitsus
    • Kohaliku omavalitsuse spetsiifika teiste omavalitsusvormide suhtes
    • KOV
    • teised OV-d
    • pädevus
    • § 3. KOHALIKU OMAVALITSUSE SÜSTEEM JA ÜLESANNETE LIIGID
    • _____________________________________________________________________________________________________
    • võimuvolituste jagunemine
    • monistlik süsteem
    • dualistlik süsteem trialistlik süsteem
    • Kohaliku omavalitsuse süsteem
    • väline korraldus
    • sisemine korraldus
    • Kohaliku omavalitsuse ülesannete liigid
    • Ülesannete monism ja ülesannete dualism
    • monistlik mudel
    • dualistlik mudel
    • Ülesannete liigitus põhiseaduses
    • § 154 lg 1
    • § 154 lg 2
    • PS § 154
    • Olemuslik pädevus
    • 4-1
    • 98
    • Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt
    • on võimatu ette näha
    • Vabatahtlikud ja kohustuslikud olemuslikud ülesanded
    • kuidas
    • kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded
    • kuidas
    • Kohustuslikud ülesanded on näiteks sätestatud
    • KOKS § 6 lg 1 ja 2
    • Riiklikud ülesanded
    • PS § 154 lg 2
    • Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus
    • Ülesannete liikide eristamine
    • Liigituse tähendus
    • Liigitamise kriteeriumid
    • expressis verbis
    • üldpõhimõte
    • Riigielu küsimusteks
    • [vt täpsemalt Madise, Ü. Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992.a põhiseaduses. Magistritöö. – TÜ
    • õigusteaduskond, 2001, lk 40]
    • Segavaldkonna
    • ajalooline meetod
    • võrdlev meetod
    • süstemaatiline meetod
    • § 4. KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHISEADUSLIK GARANTII
    • PS pt. XIV ülevaade JL
    • § 154
    • § 155
    • § 156
    • RT I 2003, 29, 174
    • § 157
    • § 158
    • § 159
    • § 160
    • Üldine sissejuhatus
    • KOV garantii koosneb
    • Garantii tuumaks on
    • Institutsionaalne õigussubjektsuse
    • garantii
    • lg 1
    • Eesmärk on
    • Hõlmab KOV üksuste liikide kaitse
    • kuid omab piiratud individuaalset mõju
    • Selleks, et riigi poolt teostatav haldusterritoriaalne reform oleks kooskõlas PS-ga
    • Eeldused
    • proportsionaalsuse põhimõte
    • formaalsed eeldused
    • materiaalsed eeldused
    • KOV üksuse nime ja sümbolite säilitamise õigus
    • Õiguse institutsiooni garantii
    • Eesmärk
    • Tuleneb
    • universaalpädevus
    • kohaliku elu küsimused
    • ehk kohaliku elu küsimuste iseseisev
    • lahendamine
    • seadusereservatsioon
    • KOV olemuslik tuum
    • võimualade kataloog
    • territoriaalvõim
    • üldaktide andmise ning rakendamise võim
    • organisatsiooniline võim
    • planeerimisvõim
    • Subjektiivse õigusliku seisundi garantii
    • Eesmärk
    • Vahendlik kaitse
    • PS § 107
    • PS § 139
    • PS § 142
    • PS § 152
    • Vahetu kaitse
    • 4-1-2-03
    • PSJKS § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus
    • 4-1-9-06
    • 4-1-10-09
    • ________________________________________________________________________________________________________
    • § 5. MUNITSIPAALÕIGUS JA EUROOPA LIIDU PRINTSIIP
    • Euroopa Liit kui kohalike omavalitsuste ühendus
    • Euroopa Liidu õiguse mõju kohalikele omavalitsustele
    • Selgituseks
    • Vahetu kohaldatavus
    • Olle II
    • vt Laffranque lk 290 – 291, samuti lk 269 – 282, 336 – 343 ja lk 387 – 400
    • Vahetu kohaldatavuse tähtsus EL
    • EL õiguse ülimuslikkus
    • Laffranque
    • NB! EL õiguse ülimuslikkus tähendab kohaldamise ülimuslikkust!
    • Kohalikule omavalitsusele Euroopa Liidu õiguskorrast tulenevad õigused
    • Kohalikud omavalitsused kui tavalised hagejad
    • Kohalikud omavalitsused kui õigussubjektid EL õiguskorras (KOV-d kui riigiga sarnastuvad õigussubjektid)
    • KOV portaal
    • Laffranque
    • Kohalikule omavalitsusele Euroopa Liidu õiguskorrast tulenevaid kohustusi (normatiivsed kohustused)
    • Majanduskord
    • Riigiabi
    • Üldreegel
    • Erand
    • Eeldus
    • Riigihanked
    • vt õpik § 13 p 2
    • Kohalikud avalikud teenused ja avalike teenuste delegeerimine
    • Munitsipaalfinantsõigus
    • Poliitiline kord ja halduskord
    • territoriaalse avaliku teenistuse
    • õiguse valida ja kandideerida kohalikel valimistel
    • vt õpik § 7 p 4.5.2.1
    • keskkonnaküsimustes
    • Kohalike omavalitsuste osalus ja nende kaitse
    • vastuvooluprintsiip
    • subsidiaarsusprintsiipi
    • Euroopa Liidu Regioonide Komitee
    • Regioonide Komitee peaülesandeks on
    • Komitee liikmetel on EL
    • kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon
    • Euroopa Liidu kodaniku demokraatlik staatus
    • EL kodaniku mõiste
    • EL kodaniku demokraatlikud õigused
    • EL kodaniku mõiste
    • Demokraatlikud õigused
    • täiendab
    • isikute vaba liikumine
    • detsembril 2007
    • laieneb Eestile koos rea teiste riikidega nn Schengeni ruum. Schengeni laienemine võimaldab riigi kodanikel takistamatult
    • piirijärjekorras ootamata ja viisat vormistamata reisida kogu EL-s;
    • valimisõigus
    • EL kodanike roll EPSL koostamisel
    • diplomaatiline ja konsulaarkaitse
    • petitsiooniõigus Euroopa Parlamendi poole
    • õigus esitada kaebus Euroopa ombudsmanile
    • õigus pöörduda EL institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes EL ametlikus keeles ja saada vastus samas
    • keeles
    • õigus tutvuda EL institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega
    • igaüheõigusteks
    • § 6. KOHALIKU OMAVALITSUSE ASEND HALDUSORGANISATSIOONIS
    • Kohaliku omavalitsuse asend riigi haldussüsteemis. Kohaliku omavalitsuse üksused haldusekandjatena
    • Riigi ühe põhitunnuse
    • territoriaalne
    • funktsionaalne
    • Funktsionaalse detsentralisatsiooni
    • territoriaalse
    • detsentralisatsiooniga
    • detsentralisatsiooniprintsiip
    • TERRITORIAALSUSE TUNNUS
    • subsidiaarsusprintsiip
    • FUNKTSIONAALSUSE TUNNUS
    • Eestis on näiteks ühetasandiline KOV süsteem, lõunanaabritel
    • Lätis ja Leedus kahetasandiline
    • Mõisted: detsentralisatsioon, dekonsentratsioon selgeks teha
    • NB! kaasus: 3-4-1-12-09 – mis on dekontsentratsioon, siin see mõiste hästi välja toodud
    • Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon kui põhiprintsiibid
    • Funktsionaalne detsentralisatsioon
    • Territoriaalne detsentralisatsioon
    • Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon
    • Detsentralisatsioonisüsteemi
    • Dekontsentratsiooniprintsiip
    • Kohaliku halduse organiseerimise tüübid
    • a) Föderalism
    • kolm põhitunnust
    • tekivad kohaliku halduse küsimused kahel tasandil
    • b) omavalitsus
    • c) detsentralisatsioon
    • Iseloomulikud tunnused on
    • d) Tsentralisatsioon ja dekontsentratsioon
    • tsentralisatsioon
    • dekontsentratsioon
    • Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad
    • PS § 155
    • Korporatsioon
    • vald ja linn
    • Eesti territooriumi haldusjaotus
    • Vallas ja
    • linnas teostatakse omavalitsuslikku haldamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 3 ja 4 alustel
    • Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
    • Asustusüksused
    • asula
    • asum
    •  Asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse
    • lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras
    • kehtestatakse
    • regionaalministri määrusega
    • Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada
    • Aleviku- ja külavanem
    • Haldusterritoriaalne korraldus
    • Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja
    • nime muutmise alused
    • algatab Vabariigi Valitsus
    • muutmise valdade ja linnade osas, samuti valla või linna piiride ja nime muutmise algatab Vabariigi Valitsus või
    • asjaomane volikogu
    • Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise otsustamine ja valla või linna maakondliku
    • kuuluvuse ja staatuse muutmine
    • Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas otsustab Vabariigi Valitsus
    • Haldusüksuse piiride muutmise
    • otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt
    • otsustab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutu
    • Valla või
    • linna maakondliku kuuluvuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus
    • Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel
    • Maavanema ülesanded
    • Piiride muutmine valdade ja linnade osas volikogu algatusel
    • kahe kuu
    • Haldusterritoriaalse korralduse muutmine valdade ja
    • linnade
    • osas volikogu algatusel
    • KOV üksuste ühinemine
    • Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine ja territooriumiosa üleandmine
    • Avalike teenuste kättesaadavuse tagamine
    • KOV üksuste ühinemise soodustamine
    • Haldusterritoriaalse korralduse muudatuste rakendumine
    • volikogu valimissüsteemi alused
    • Täiendavate valimiste toimumise alused ja aeg
    • Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste aeg
    • Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev
    • Hääletamis- ja kandideerimisõigus
    • rahvastikuregister
    • Välismaalane on isik, kes ei
    • ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik
    • Volikogu liikmete arvu määramine
    • Haldusüksuse nime muutmine
    • Maavanem esitab käesoleva §i lõikes 2 nimetatud otsused ja dokumendid
    • koos omapoolse arvamusega Siseministeeriumile ühe kuu jooksul otsuse laekumisest arvates
    • Vallale või linnale ei või anda mõne
    • muu valla või linna nime
    • Osavalla ja linnaosa nime muutmine
    • Haldusüksuse piiride tähistamine
    • Haldusüksuse piirid tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras
    • Regionaalse halduse süsteem
    • Regioon
    • Regiooni tunnused
    • NUTS
    • NUTS I-II tasandid
    • NUTS III
    • Regionaalpoliitika
    • EL struktuurifondid
    • Regionaalpoliitika strateegiad
    • Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a
    • Maavanem
    • aastaks
    • Maavanema pädevus
    • Maavanem
    • § 7. KOHALIK OMAVALITSUS JA DEMOKRAATIA PRINTSIIP
    • NB! kindlasti põhitõed üle korrata (poolvahetu demokraatia – rahvakoosolekud, küsitlused)
    • Sissejuhatav osa
    • Riiklik enesemääramisõigus, õigusriigi ja demokraatia põhiseaduslikud printsiibid
    • rahva riiklikust enesemääramisõigusest
    • Märkus
    • konstitutsioon
    • põhiseadus)
    • avaliku
    • võimu organisatsioon
    • printsiibid
    • väärtused
    • inimväärikus
    • Eesti
    • identiteedi ehk rahvusriigi printsiip
    • individuaalseid õigusi tagavateks
    • riigikorralduslikeks
    • väärtusi
    • Seetõttu on õigusriik kõigist põhiprintsiipidest kõige keerukama struktuuriga. Tema oluliseks sisuks on
    • Individuaalne vabadus ja sellest tulenev proportsionaalsus
    • võrdelisuse põhimõte
    • Võimude lahusus
    • Õiguskindlus
    • Halduse seaduslikkus
    • Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse
    • rahvas
    • § 156
    • Kohaliku omavalitsuse ühildumisest demokraatia põhiseadusliku printsiibiga
    • Demokraatia põhiseaduslik printsiip
    • riigikorralduslike
    • komponentide grupiks
    • Demokraatia mõiste
    • Demokraatliku detsentraliseerimise ideega seondub subsidiaarsuse põhimõte
    • TSITAAT : 1
    • mõõdukust
    • 4-1-7
    • Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia ühildumine ajaloolisest aspektist
    • Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia seos Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas
    • Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia põhiseadusliku printsiibi struktuursete komponentide ühildumine
    • Kohalik omavalitsus ja rahvasuveräänsus
    • Rahvasuveräänsuse printsiip
    • PS § 1 lg 1
    • PS § 56
    • pouvoir
    • pouvoir constituant
    • Kohalik omavalitsus, valimised ja rahvahääletused
    • PS § 156 lg 1 lause 1
    • PS § 56 ei laiene KOV volikogude valimistele
    • PS § 156 lg 2
    • Kohalik omavalitsus ja põhiõiguste ning –vabaduste kaitse
    • Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina
    • Isiku ja isikute grupi põhiõigusest kohalikule omavalitsusele
    • Kohaliku omavalitsuse põhiõigusvõimelisusest
    • NB! Oluline: kas KOV saab olla põhiõiguste kandjaks (§ 9 teine lg) kas juriidiliste isikute all on mõeldud ka
    • avalikõiguslikke isikuid, kuid ei laiene. § PS 14 – KOV kohta, § 15 ka sobib, kuid see ei ole käsitletav tema põhiõigusena
    • Põhiõigusvõimelisus
    • identsusargument
    • kivistumisargument”
    • põhiõiguste individualismiargument
    • eeskätt on üksikisikutele mõeldud, mitte avalik-õiguslikele)
    • Siin on tihti eksamil
    • eksitud. Kes on põhiõiguste adressaat? Riik ja KOV organ on põhiõiguste adressaat)
    • PS § 9 lg 2
    • Demokraatia põhitüübid
    • vahetu e. osalusdemokraatia
    • liberaalne e. esindusdemokraatia
    • Esindusdemokraatia ja poolvahetu demokraatia
    • esindusdemokraatia
    • poolvahetu demokraatia
    • vaata: KOKS § 32 õigusaktide algatamise õigus; vaata: PS § 156 kommentaar – KOV
    • Vahetu demokraatia
    • Vahetu demokraatia määratlemine
    • obligatoorne
    • Vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia ühildumisest kohalikus omavalitsuses
    • Identsuse ja representatsiooni printsiibid
    • Representatsioon
    • Kitsamas mõttes
    • laiemas mõttes
    • Eesti Vabariigi 1920., 1933. ja 1938. a põhiseadused esindusdemokraatia ja vahetu demokraatia vahekorrast
    • kohalikus omavalitsuses
    • Eesti Vabariigi 1992. a põhiseadus esindusdemokraatia ja vahetu demokraatia vahekorrast kohalikus omavalitsuses
    • Volikogu liikmete legitimatsioon demokraatlike valimiste kaudu
    • Üksikute isikugruppide demokraatlik staatus
    • demokraatliku
    • riigikorralduse
    • Kodanike ja välismaalaste õigusliku seisundi erinevused
    • PS § 156 lg 2
    • Valla- ja linnaelaniku mõistest
    • Valla- ja linnaelaniku demokraatlikud õigused
    • õigus informeeritusele
    • märgukiri
    • selgitustaotlus
    • õigus olla ära kuulatud
    • petitsiooniõigus
    • Euroopa Liidu kodaniku demokraatlik staatus
    • EL kodaniku mõiste
    • Euroopa Liidu kodaniku demokraatlikud õigused
    • Laiemad osalemisõigused
    • Valimisõiguse põhiolemus ja sisu
    • Valimisõigus
    • Valla- ja linnavolikogude valimine
    • PS § 156
    • Valimisõiguse printsiibid
    • NB! vaadata Riigikohtu lahenditest väljavõtteid)
    • Valimisvabadus
    • 4-1-13-05
    • Valimisvabadus
    • Üldisus
    • Üldisus
    • Erandid
    • Ühetaolisus
    • ühetaolisus
    • Otsesus
    • otsesus
    • Salajasus
    • salajasus
    • Valimisperioodi tähtaegadest kinnipidamine
    • Ametikohtade ühildamatus (inkompabiliteet)
    • Mõiste
    • Mandaatide jaotamine ja valimistulemuste väljakuulutamine
    • Valimistulemuste kindlakstegemine ühe valimisringkonnaga KOV-i üksuses
    • Mandaatide jaotamise näide
    • Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga KOV-i üksuses (KOVVS § 56
    • Valimiskomisjonide liigid
    • Valimiskomisjonide volituste kestus
    • Valimiskomisjoni liige
    • Valimiskomisjoni töökorraldus
    • Maakonna valimiskomisjoni pädevus
    • Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine
    • Valla ja linna valimiskomisjoni pädevus
    • Toimingud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral
    • Valijate arvestuse pidamine
    • Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest volikogu valimistel
    • Valijakaart
    • Kontroll ja õiguste kaitse valimistel
    • 4-1-19-04
    • Kaebuse mõiste
    • Nõuded kaebusele
    • Jaoskonnakomisjoni toimingu ja valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse
    • huvitatud isik
    • Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord
    • Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
    • Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine
    • § 8. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSE KONTROLL
    • § 8. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle
    • Kontrolli mõiste ja liigid
    • järelevalve
    • INTERNNE KONTROLL
    • Teenistuslik jäerelevalve
    • Teenistuslik järelevalve
    • teenistuslik järelevalve
    • Teenistusliku järelevalve teostamisel on valla- või linnavalitsusel õigus
    • Revisjonikomisjoni kontroll
    • KOKS § 48
    • Õigusaktide täitmise konroll
    • KOKS § 24
    • Seega detailne õigusaktide täitmise kontrolli regulatsioon on enamasti sätestatud valla- või linna põhimääruses või mõnel
    • juhul ka omaette määrusega
    • § 83 “Tallinna õigusaktide täitmise kontroll”
    • Poliitiline kontroll
    • volikogu kontrolli
    • interpellatsiooniõigus
    • resolutsiooniõigus
    • ankeetõigus
    • umbusaldusavaldus
    • Ühiskondlik kontrolli
    • EKSTERNNE KONTROLL
    • Riiklik järelevalve
    • kajastub üksikaktides, mitte seadustes. NB! Eksamil seda meelespidada ja mitte valesti kirjutada)
    • Järelevalve on piiratud
    • kahe printsiibiga
    • PS § 160
    • EKOH art 8
    • KOV-de tegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet
    • Maavanem
    • Arvestuskontroll
    • 3-4-1-17-08 19.03.2009)
    • Riigikontroll
    • äriühinguid
    • Riigikontrolli põhiülesanne
    • säästlikkus
    • tõhusus
    • mõjusus
    • riigivara osas
    • Õiguskantsleri järelevalve
    • PS § 139 lg 1
    • Kohtukontroll
    • Riigikohus
    • Halduskohus
    • millised on kaebetähtajad; milles seisneb uurimise printsiip; pädevus; millistel alustel saab
    • appellatsioonkaebust esitada jne, vaadata neid mõisteid ja põhimõtteid)
    • pädevuses
    • uurimisprintsiip
    • Ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi
    • Apellatsioon ja kassatsioon
    • otsuse
    • Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega
    • Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll
    • Teenistuslik järelevalve
    • EKSAMI KÜSIMUS
    • § 9 -13 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANDED
    • KOV tegevusvaldkondi
    • elanike heaolu
    • § 9. Kohalike omavalitsuste infrastruktuuri ülesanded
    • varustus ja liiklusalased ülesanded
    • põhilist varustamist
    • sotsiaalhooldus
    • Kohalike infrastruktuur ja KOV koostöö erasektoriga
    • § 10. Sotsiaalriigi printsiibist tulenevaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid
    • Sotsiaalhoolekanne ja noorsootöö
    • Sotsiaalhoolekanne
    • KOV ülesanneteks
    • Tervishoid
    • KOV ülesanneteks on
    • Spordi, puhkuse ja vaba aja sisustamisega seonduvad ülesanded
    • Ohu ärahoidmise ja kõrvaldamise ülesanded
    • § 11. Kohalike omavalitsuste kultuurialaseid ülesandeid
    • Haridusalased ülesanded
    • Muid kultuuriülesandeid
    • § 12. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesandeid
    • KeHJS
    • MaaPS
    • § 13. Kohalike omavalitsuste majandusalaseid ülesandeid. Riigihankemenetlus
    • Kohaliku omavalitsuse poolt teostatavad riigihanked
    • RHS-le
    • Ehitustööd
    • Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted
    • Government Procurement
    • Agreement
    • piiratud hankemenetlusena
    • Avatud hankemenetlus
    • Piiratud hankemenetlus
    • Planeerimis- ja ehitusalased ülesanded
    • Planeerimisülesanded
    • üldplaneeringu eesmärk on
    • detailplaneeringu eesmärk
    • Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise
    • korraldus ei ole haldusakt. Nimetatud põhjustel ei ole võimalik eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise
    • korraldust (3-3-1-8-02 – Riigikohus 2002: lahendid ja kommentaarid lk 117-125)
    • Ehitusalased ülesanded
    • Ehitusjärelevalve EhS tähenduses on (EhS § 59 lg 1)
    • Riigihangete teostamise üle teostab riiklikku järelevalvet Riigihangete Amet
    • Ohu ärahoidmise ja kõrvaldamise ülesanded
    • § 14. OMAVALITSUSKORRALDUSÕIGUS
    • Kohaliku omavalitsuse organid
    • Volikogu valitakse
    • HMS § 8 lg 1
    • Sisepädevus
    • HMS § 8 lg 2
    • Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s
    • RKHK 3-3-1-25-02, p
    • Korraldusi annab aga valitsus - kollegiaalorgan, mitte ametiasutus
    • Volikogu ja selle õiguslik seisund
    • immuniteet
    • indemniteet
    • diskontinuiteedi
    • vaba mandaadi
    • Volikogu liige
    • Volikogu liikme(te) õigused
    • 3-1-55-04
    • Menetlusõigused
    • Volikogu töökorraldus
    • Töövorm
    • Asjaajamiskeel
    • KeeleS § 3 lg 1
    • Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad
    • samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötajad
    • peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks
    • Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikust
    • ettevõtjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus
    • KeeleS § 7
    • KeeleS § 10 lg 1
    • KeeleS § 10 (2)
    • KeeleS § 10 (3)
    • KeeleS § 11
    • KeeleS § 12
    • Volikogu kokkukutsumine
    • asendaja
    • 4-1-12-04
    • 4-1-16-04
    • 4-1-11-06
    • Küsimuste arutelu volikogus
    • Hääletamine volikogus
    • Tagasiastumine
    • Volikogu liikme volitused peatuvad
    • 4-1-8-03
    • Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses
    • siin tihti
    • eksitakse vastamisel)
    • 3-1-35-01
    • KOKS § 20 lg 6
    • 4-1-18-04
    • 4-1-36-05
    • poolthäälte enamusega
    • Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik
    • Volikogu tegutsemisvõimetus (KOKS § 52)
    • NB!!!
    • 4-1-4-04
    • Volikogu liikme volituste taastumine
    • Volikogu esimees
    • Komisjonid
    • Alatised komisjonid
    • Ajutised komisjonid
    • Volikogu komisjonid
    • töövorm on koosolek
    • Istungi ja koosoleku protokoll
    • Volikogu pädevus
    • ainupädevusse
    • Õiguspädevus
    • Revisjonikomisjon
    • kontrollib
    • Fraktsioonid
    • Valla- ja linnavalitsus ning selle õiguslik staatus
    • Valitsus
    • Valitsuse moodustamine
    • 4-1-7-05
    • Valitsuse pädevuse ulatus
    • Valla- ja linnavalitsuse töökorraldus
    • istung
    • Valla- ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine
    • Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides
    • Munitsipaalomand
    • Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
    • Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste
    • registris
    • Maksud ja koormised
    • Vallavanem ja linnapea
    • primus inter pares
    • Valla- ja linnasekretär (KOKS § 55)
    • Umbusaldusmenetlus volikogus
    • Kohaliku omavalitsuse teenistus
    • avalik teenistus
    • avaliku teenistuse liigid
    • ametiasutus
    • avalik teenistuja
    • KOV teenistuja
    • ametnikud
    • KOV ametnikud jagunevad
    • abiteenistujad
    • koosseisuvälised teenistujad
    • KOV ametiasutuse haldusalas olev asutus
    • Korruptsioonivastase seaduse nõuded KOV ametiisikutele
    • Ametiseisund
    • Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine
    • Õigusaktide täitmise kontroll
    • Arengukava
    • § 15. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ
    • PS § 159
    • Kohalike omavalitsuste siseriiklikud liidud ja rahvusvahelised ühendused
    • siseriiklikud
    • rahvusvahelised
    • Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit
    • Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogu
    • Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress
    • Regioonide Komitee
    • KOV liit
    • Liitu rahastatakse
    • ühisasutus
    • muud kohaliku omavalitsuse üksuste ühendused
    • volituste andmine ühele vallale või linnale
    • PS § 159
    • Koostöövormid
    • Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud
    • KOV üksuste liit
    • Maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit
    • maakondlik liit
    • Üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit
    • üleriigiline liit
    • Asutamine
    • Liikmed
    • Üldkoosolek
    • Liidu esindusülesanded
    • Liidu täidetavad kohaliku omavalitsuse ülesanded
    • Liidu täidetavad riiklikud ülesanded
    • Liidu rahastamine
    • § 16. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID. HALDUSLEPING
    • ÜLDAKT = ÕIGUSTLOOV AKT = NORMATIIVAKT
    • PS § 139
    • § 14. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Haldusleping /kordamisosa/
    • § 16. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Haldusleping /selgitusosa: JL/
    • HMS § 88
    • HMS § 89 lg 1
    • HMS § 90 lg 1
    • § 16. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Haldusleping
    • KOV määrusandlik pädevus
    • Määrused
    • Seaduse reservatsioon ja määrusandlusõigus
    • Määruse koostisosad
    • Määruse ülesanne
    • Määrusandlik menetlus ja määruste õiguspärasus
    • Kooskõla kehtiva õigusega
    • Vastavus vorminõuetele
    • Seadusega ettenähtud määruste andmise kord
    • Volitusnorm
    • Määruse kehtivuse tingimused
    • 4-1-5-2000
    • Määruse tühisus
    • Õiguslik kaitse määruse vastu
    • Haldusakti mõiste
    • Haldusakt
    • tunnused
    • HMS § 51
    • käskkiri
    • muu õigusakt
    • HKMS § 4 lg 1 - haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik
    • õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis
    • on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping
    • Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping)
    • Üldkorraldus
    • Haldusakti õiguspärasuse eeldused
    • Materiaalne õiguspärasus
    • Diskretsiooni teostamise õiguslikeks piirideks on
    • Formaalne õiguspärasus
    • Haldusakti puhul eristatakse
    • Haldusakti motiveerimine
    • Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks
    • Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed
    • Haldusakti kehtivus
    • Tühine haldusakt
    • ex tunc
    • Õiguslik kaitse haldusaktide vastu
    • Vaidemenetluse korras võib taotleda
    • KOKS § 33 lg 1
    • Haldusleping on
    • § 17. KOHALIKU OMAVALITSUSE OSAVÕTT ÕIGUSKÄIBEST
    • Kohaliku omavalitsuse üksuse õigusvõime, teovõime ja teenistusandmisvõime
    • õigusvõime
    • teovõime
    • Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused jm sümboolika
    • Kohaliku omavalitsuse üksuse ja eraisiku õiguslikust staatusest õiguskäibes: põhiõiguste kehtivus eraõiguses
    • Kohaliku omavalitsuse esindamine
    • Seadusjärgne esindusõigus
    • Tehingust (volitusest) tulenev esindusõigus
    • § 18. KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUTUS
    • DELIKT JA VASTUTUS
    • Delikti mõiste- Õiguserikkumiseks e deliktiks
    • Delikti üldised tunnused
    • quasi ex contractum
    • delicta privata
    • ius publicum
    • Kohaliku omavalitsuse vastutus
    • Tegutsemisvõime
    • Avalik-õiguslik vastutus
    • lepinguline vastutus
    • riigivastutus
    • ebaõiglus
    • Riigivastutus
    • Riigivastustusõiguse reguleerimisese
    • Riigivastutusõiguse üldised eeldused
    • Esmased õiguskaitsevahendid
    • Kahju hüvitamine
    • Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele
    • Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine
    • Vastutuse piiramise alused
    • Vastutuse erijuhud on
    • Regress
    • Regressi erijuhud
    • Alusetu rikastumine
    • KOV Eraõiguslik vastutus
    • lepinguline vastutus
    • Kahju liigid ja kahju hüvitamise vormid
    • mittevaraline kahju
    • § 19. KOHALIKU OMAVALITSUSE FINANTS-, MAKSU- JA EELARVEÕIGUS
    • Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik finantsgarantii
    • vacatio legist
    • 3-1-46-03
    • NB! VLES § 7 sätestab: “
    • KOV finantseerimise süsteem
    • Maksud
    • Riiklikud ja kohalikud maksud
    • Riiklikud maksud
    • 4% füüsilise isiku maksustatavast tulust
    • Kohalik maks
    • Kohalike maksude
    • kehtestamise nõuded
    • Kohalikud maksud on
    • Müügimaksu
    • Paadimaksu
    • Reklaamimaksu
    • Teede ja tänavate sulgemise maksu
    • Mootorsõidukimaksu
    • Loomapidamismaksu
    • Lõbustusmaksu
    • Parkimistasu
    • KOV volikogu kehtestab määrusega
    • Maksumääruste problemaatikast
    • Vastutus volikogu määruse rikkumise eest
    • Vaidluste lahendamine
    • Eelarveõigus
    • PS § 157 lg 1
    • kõikehaaravuse põhimõte
    • ühtsuse põhimõte
    • universaalsuse põhimõte
    • aastase kehtivuse põhimõte
    • eelnevuse põhimõte
    • tõepärasuse põhimõte
    • tasakaalustatuse põhimõte
    • avalikkuse põhimõte
    • eelarve
    • Eelarve tulud
    • Eelarve kulud
    • Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine
    • Laenude võtmine
    • võlakirjad
    • Kohustuste võtmise piirangud seoses eelarve puudujäägiga
    • vald ja linn ning nendest sõltuv üksus
    • struktuuritoetus
    • Euroopa Liidu muu toetus
    • muu välisabi toetus
    • Eelarve projekti koostamine ja esitamine
    • Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine
    • Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve
    • Eelarve täitmist korraldab
    • Eelarve assigneeringute kasutamine
    • Reservfondi käsutab
    • Kassatagavara kasutab
    • Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine
    • Eelarve muutmine
    • Lisaeelarve
    • Piirangud laenude ja muude rahaliste kohustuste võtmisele ning garantiide andmisele
    • VLES 8¹. Kohustuste võtmise piirangud seoses eelarve puudujäägiga
    • vald ja linn ning
    • nendest sõltuv üksus
    • Euroopa Liidu muu toetus
    • välisabi toetus
    • kehtestab Vabariigi Valitsus
    • määrusega
    • kehtestab Vabariigi Valitsus
    • Riigieelarvest kohalikule omavalitsusele tehtavad eraldised
    • EKOH art 9 lg 4
    • RES (§ 9 lg 2)
    • § 20. KOHALIKUST OMAVALITSUSEST EESTI VABARIIGIS 1918-1940
    • Demokraatlikust kohalikust omavalitsusest Eesti omariikluse tekkeperioodil (1917.-1919. a)
    • märts 1917
    • a detsember
    • 20. a Vabadussõda
    • Põhiseaduslik alus
    • § 75
    • Kohaliku omavalitsuse korraldus
    • Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid
    • Haldusterritoriaalne aspekt ja rahvastik
    • Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniline struktuur
    • 33
    • /38. -40
    • linnaomavalitsuse organid
    • maaomavalitsuse organid
    • Kohaliku omavalitsuse pädevus
    • Vallad
    • Maaomavalitsus
    • Linnad ja alevid
    • Kohaliku omavalitsuse rahandus
    • Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö
    • Kohaliku omavalitsuse teenistus
    • Riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üle
    • veto- e. keeluprintsiibi
    • Kohaliku omavalitsuse probleeme, arengutendentse ja sündmusi
    • § 21 VÄLISRIIKIDE KOHALIKE OMAVALITSUSTE SÜSTEEMIDE PÕHIALUSED
    • «Kohaliku omavalitsuse ja kohaliku halduse süsteemid»
    • Sissejuhatav materjal teemasse „Välisriikide kohalike omavalitsuste süsteemide põhialuseid”
    • Esimene on anglosaksi süsteem
    • Teiseks on kontinentaalne süsteem
    • Kolmas süsteem
    • Ibeeria süsteemiks
    • Neljas süsteem on omane sotsialistlikele maadele
    • Vene Föderatsioon
    • Konstitutsiooniline alus
    • Kohaliku omavalitsuse organid
    • KOV organite struktuuri moodustavad
    • Valimised
    • Rootsi Kuningriik
    • kõnes: Rootsi)
    • Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur
    • Kohaliku omavalitsuse organid
    • Kommuuni funktsioonid
    • Lääninõukogude funktsioonid
    • Valimised
    • Mandaatide jaotamine
    • Taani Kuningriik
    • kõnes: Taani)
    • Konstitutsiooniline alus
    • Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevus
    • kohalik territoriaalplaneerimine
    • Ameerika Ühendriigid
    • USA)
    • Peamised alljaotused
    • Valimised
    • Prantsuse Vabariik
    • kõnes: Prantsusmaa)
    • Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused
    • Vabariigi komissari
    • Kommuunid
    • Departemangud
    • Regioonid
    • Valimised
    • Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
    • ka: Ühendkuningriik)
    • Ühendkuningriik
    • Kohalike omavalitsuste pädevus
    • Krahvkonnanõukogud
    • ringkonnanõukogud
    • Saksamaa Liitvabariik
    • Valimised
    • Leedu Vabariik (kõnes: Leedu)
    • Konstitutsiooniline alus
    • Läti Vabariik
    • kõnes: Läti)
    • Konstitutsiooniline alus
    • Esindusnormid
    • KOV ÕIGUS JA AVALIKE ÜLESANNETE PRIVATISEERIMINE
    • Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused
    • KOKS § 35 lg 1
    • Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine
    • Formaalne privatiseerimine kujutab
    • Täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine
    • Avalike teenuste üleandmine
    • Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale
    • konkurentsile
    • KOV üksuste majandustegevus
    • SKEEM kaasuse lahendamiseks
    • A. haldustegevuse liik
    • B. õiguspärasus
    • vihjeid eksamiks
    • NB! Õpikus on info valimiste teema kohta VANANENUD
    • Keskkonnakaitset puudutav info on ka õpikus VANANENUD
    • Eksamiküsimus
    • NB!
    • Eksam!
    • kaasuse jaoks
    • Materjalid

    Kommentaarid (12)

    ofelia profiilipilt
    ofelia: Põhjalik ja arukas konspekt, eksamivihjed on suureks plussiks.
    20:25 09-05-2011
    Ellu25 profiilipilt
    Elery Altmäe: Väga põhjalik materjal ning abiks eksamiks õppimisel :)
    18:10 13-01-2012
    KPii profiilipilt
    KPii: Väga põhjalik, sellega on hea valmistuda eksamiks.
    11:39 11-11-2011


    Sarnased materjalid

    40
    docx
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    23
    doc
    KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ-PÄDEVUS-ÜLESANDED-ORGANID
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    117
    docx
    Haldusõiguseõpik
    80
    doc
    Haldusõigus
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    84
    doc
    Haldusõigus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !