50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aigar Nõgene
Õppematerjali autor
Uue projekti loomise järel kontrollisime ja vajadusel muutsime seadeid. Määrasime koordinaatsüsteemi ja geoidi mudeli (Joonis 1). Samuti määrasime milliseid satelliite kasutatakse ning minimaalse satelliitide lõikenurga (elevation mask 10 ° ). Joonis 1. Projekti seaded Järgnevalt importisime programmi eelnevalt alla laetud mõõteandmete failid Suurupi ja Tõravere püsijaamade kohta. Importimise lõpul avaneb aken, kus saame kontrollida ja vajadusel muuta punktide nime ja antenni andmeid (Joonis 2). Joonis 2. Mõõteandmete programmi importimine Suurupi püsijaama määrame kindelpunktiks ning sisestame programmi geoportaalist võetud koordinaadid (Joonis 3). Joonis 3. Suurupi püsijaama koordinaatide määramine Järgnevalt tõime sisse efemeriidide andmed ning teostasime baasjaamade vaheliste vektorite arvutuse (Process Baselines) (Joonis 4). Joonis 4. Baasjoonte arvutus Esimese sessiooni arvutustulemused:
ortodroom on sirgjoone mitmeteelisus, vastuvõtja müra, teised. Viimased võib ulatuda umbes 5cm, kuid üldiselt jääb analoog kõverpinnal, st see on lühim kaugus kolm mõjutavad jäävad alles DGPS puhul. see alla 10mm. ellipsoidi punktide vahel. Normaallõiked ja 27. Loetle tähtsamad geoidide tüübid. Milliste 42.Milles seisneb antenni faasikeskpunkti geodeetiline joon ühtivad geodeetilise joone otstes. mõõtmisandmete põhjal nad määratakse?
Kiirstaatilist meetodit võib kasutada kuni 20 kilomeetriliste vahemaade puhul, kuid teda on võimalik kasutada vaid kahesageduslike vastuvõtjate ja spetsiaaltarkvara olemasolul. Üks vastuvõtjatest asub kindelpunktil ja püüab kõiki nähtaval olevaid satelliite. Teine vastuvõtja liigub mööda punkte, peatudes neil hetke. See meetod on ideaalne, kui on vaja mõõdistada lühikese ajaga palju punkte.Kiirstaatilist meetodit võib rakendada madalama klassi geodeetilise põhivõrgu loomisel ja kaardistamistöödel. Kinemaatilised mõõtmismeetodid Kinemaatiliste mõõtmismeetodite puhul paikneb vähemalt üks vastuvõtjatest kindelpunktis, ülejäänud vastuvõtjad on aga liikuvad. Oluline, on vahemaa tugijaamani. Mida kaugemal tugijaamast on punkt, seda kauem peab mõõtma. Kinemaatiliste mõõtmismeetodite juures on olulisim aeg, mis on vaja algtundmatute määramiseks. Eksisteerib mitmeid erinevaid kinemaatilisi mõõtmismeetodeid.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..............................
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
põhiliselt maastikul tehtud mõõtmiste täpsusest ja väähesel määral oleneb täpsus ka kasutatavatest valemitest, kui pindala on arvutatud maastikul mõõdetud joonte pikkuste hoisontaalprojektsioonide või joonepikkuste ja nurkade järgi. joontevahelisest nurgast. Kui joontevaheline nurk on täisnurga lähedane, saame kujundi pindala määrata täpsemini kui terav- või nürinurga puhul piiripunktide asendi keskmisest ruutveast geideetilise mõõtmisvõrgu punktide ja üksteise suhtes, maatüki suurusest, kujust ja piiripunktide arvust. 3. Graafiline meetod 3.1. Kuidas saadakse maatüki pindala graafilise meetodiga. Plaanil antud suvalise kujuga hulknurga võib jagada kujunditeks ja mõõta joonepikkused ning kujundite pindalad arvutatakse planimeetria valemite põhjal. Kõlviku pindala saadakse kujundite pindalade summana. Mõnikord on pindala saamiseks osa elemente looduses mõõdetud, osa tuleb plaanilt juurde mõõta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid