ettepanekul. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike valitsuse seisukohtadest; lahendab ja korraldab kohaliku elu õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna või linna arengu iseärasusi. See rajaneb riigi territooriumi põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; lahendab ja haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu
nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega. Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on antud seaduslikult seaduse rakendamiseks). 9. Euroopa õigus 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? EL õigus mõjutab KOV õigust nii esmase õiguse(selle sätetel (eriti põhivabaduste kohta) on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel) kui ka teisese
rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. 1 Vallal ja linnal on võrdne õiguslik staatus mõlemad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et igal KOV-l on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Eestis kehtib ühetasandiline omavalitsussüsteem. Vallad ja linnad on avaliku halduse esmane tasand. Kohalikul omavalitsusel võib olla kahte liiki kohustusi: riiklikud ja mitteriiklikud; kohustusi saab panna seaduse või kokkuleppega (riikliku kohustuse
kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Harta kohaselt: Munitsipaalõigus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT
asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 2
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otst
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
Vabariigi presidendi pädevus esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises,riigikaitse kõrgeim juht,pädevus Riigikogu suhtes,määrab peaministri kandidaadi,kuulutab välja vastuvõetud seadused,riigiametnike nimetamise pädevus,riiklike autasude andmine,ainõigus vabastada süüdimõistetud,algatav õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise Rahandus Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus,mis teostab riiklikku järelvalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade,kindlustusseltside, kindlustusvahendajate,investeemisühingute,fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve võib käsitada riigi majandusplaanina eesolevaks aastaks.Riigieelarvet menetletakse nagu seadust,mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks,kontrollides
esitatud konkreetse loetelu näol ainupädevusena, mille delegeerimine kolmandatele isikutele, institutsioonidele või ametitele ei ole lubatud. 51.Kohalike omavalitsuste täidesaatvad organid ja nende pädevus. Nendeks on linnavalitsused ja vallavalitsused linnpea või vallavanema juhtimisel. On sellistena määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses", valitakse ja moodustatakse volikogude poolt.. Pädevuse määrab seadus.Linna- või vallavalitsuse volitused piirnevad volikogu otsuste ettevalmistuse ja volikogu otsuste täitmisega, riigi poolt seadusega või lepingulisel alusel kohustuslikuks tehtu elluviimise ja küsimustega, mis ei kuulu ühegi muu võimuorgani vastutusalasse. Vallavanem või linnapea esindab kohalikku omavalitsust, juhib valitsuse tööd ja vastutab volikogu ees kogu valitsuse töö eest. 52.Maakonna valitsemine. Selle erinevus kohalikest omavalitsustest. Maakond on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
