100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lamol3dons
Õppematerjali autor
....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev tegevuse avalikustamist; hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab pitsatit.Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ametisse ja vabastab ametist maavanem.KOKS - Kohalik ettenähtud alustel ja ulatuses, mida juhib peadirektor, kelle omavalitsus on omavalitsusüksuse - valla või linna - nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ettepanekul. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
Protsessipoliitika = omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi Nt keskkonnasäästlikkuse kontrollimine, projektijuhtimine 8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) Eurooa Liidu õigus, Euroopa õigus, Eesti Vabariigi PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ehk kohalik tavaõigus, piiriülene õigus. 1) EV Põhiseadus 2) Seadused 3) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused 4) KOVi määrused Määruandlus kui KOVi õigusloome väljendus Statuudid KOVi määrused riiklike kohustuste täitmiseks 5) Euroopa õigus EL õigus Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud 6) Kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5
4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2. Põhiseaduslikud institutsioonid ( Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, Õiguskantsler, Riigikontroll, Eesti Pank, kohalik omavalitsus) ja nende pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid