Facebook Like
Hotjar Feedback

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal (10)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuskilt lehtedelt ei leidnud... ?
 
Säutsu twitteris
Mehaanika
Mehhaaniline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral ( punktmass ) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked .
Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks.
Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem.
Teepikkus - Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks.
Nihe - Teepikkus ei sisalda infot sellekohta , kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor . Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuks on 1 meeter SI süsteemis.
Hetkkiirus- Hetkkiiruseks nimetame keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Mitteühtlasel liikumisel on keha kiirus erinevatel ajahetketel erinev. Ajahetk on hästi pisike ajavahemik , mille pikkus läheneb nullile.
Kiirendus- Kiirendus näitab palju muutub kiirus ühes ajaühikus ehk teisiti kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
Liikumise suhtelisus - Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline.
Liikumisvõrrand- Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. Mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht suvalisel ajahetkel. Oletame, et meil on paigalseisev taustkeha, mille mingi punktiga on ühendatud koordinaatteljestiku alguspunkt. Olgu meil tegemist ühemõõtmelise liikumisega st., et on tegemist ainult x- teljega . Alustagu keha liikumist selles taustsüsteemis kiirusega v(0) ( algkiirus ). Olgu keha algkoordinaat x(0) ja keha koordinaat ajahetkel t (keha liikumise algmomendil loeme t=0) x. Keha nihke s saame leida koordinaatide kaudu ja s=x-x(0). Sellisel juhul saame keha koordinaadi ajahetkel t leida valemiga x=x(0)+v(0)∙t+ a∙t²/2

s- nihe l- teepikkus v- kiirus t- aeg v(kesk.)- keskmine kiirus a-kiirendus
v- lõppkiirus v(0)- algkiirus
Kehade vastastikmõju
Mass- Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:
1) mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);
2) mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.
Jõud- Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.
Rõhk- Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega.
Tihedus- Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ρ=m/v, kus m on aine mass ruumalas V.
Raskusjõud- Gravitatsioonijõudu, mis mõjub kehale Maa pinnal või pinna lähedal, nimetatakse raskusjõuks.
Elastsusjõud- Elastsusjõuks nimetame jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju keha deformeerimisel.
Hõõrdejõud- Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele . Hõõrdumist, mis tekib kahe kokkupuutuva keha libisemisel teineteise suhtes nimetagakse välishõõrdeks . Pideva keha (vedelik või gaas ) osade vahel või pideva keha osakeste ja seal liikuva keha vahel, esineb sisehõõrdumine. Hõõrdumist kahe tahke keha pindade vahel, kui neil pole mingit vahekihti(määret) nimetatakse kuivhõõrdumiseks. Kuivhõõrdumine jaguneb liugehõõrdumiseks ja veerehõõrdumiseks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Siin võib eristada hõõrdejõuu käitumisel kolme momenti: 1) Keha püsib paigal, siis pon hõõrdjõud F(vektor)(h) ja keha liigutada püüdev F(vektor) tasakaalus. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Sel juhul on tegemist seisuhõõrdumisega. F(vektor)(h)=-F(vektor) 2) Juhul, kui veojõud ületab seisuhõõrdejõu teatud väärtuse võrra, hakkab keha lõpuks liikuma. Seega olemas mingi maksimaalne seisuhõõrdejõud F(vektor)(hmax). Ainult siis, kui jõud F(vektor) saab kas või veidikenegi jõust F(vektor)(hmax) suuremaks , omandab keha kiirenduse ja hakkab libisema mööda teise keha pinda. Seisuhõõrdejõud ongi see jõud, mis takistab meil paigalt lükkamast kappi või mõnda muud rasket eset. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga pinnale. Katseliselt on kindlaks tehtud, et seisuhõõrdejõu saab arvutada valemiga F(s)=μ(s)*N, kus N on rõhumisjõuga võrdne toereaktrsioon ja μ(s) seisuhõõrdetegur, mis on oma väärtuselt erinev liugehõõrdetegurist. Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub.
Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = ρVg, kus ρ = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass.
Impulss - Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #1 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #2 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #3 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #4 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #5 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #6 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #7 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #8 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #9 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #10 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #11 Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 448 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keidzu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (10)

fipsut profiilipilt
fipsut: Ega ta siin mingi silmailu pole, aga neile, kes sisu taga ajavad - kõik, mida vajate, on olemas.
22:07 08-12-2008
kristjantxx profiilipilt
kristjantxx: aga kui materjalis poleks suuri vahesid sees siis oleks ju 12 lehe asemel 5
23:23 25-04-2009
Reela profiilipilt
Reela: Kui ise veidi juurde panna, siis päris kasulik :)
16:03 30-11-2009


Sarnased materjalid

109
doc
Füüsikaline maailmapilt
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
13
doc
Mehhaaniline liikumine
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun