Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kognitiivne lingvistika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Filosoofia ja semiootika instituut
Semiootika osakond


Kädi Saar
Kognitiivne lingvistika
Referaat



Tartu 2011
Table of Contents
Sissejuhatus 3
1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas 4
1.1 Üldistamise kohustus 4
1.2 Kognitiivne kohustus 4
2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika 5
3. Kognitiivse semantika juhtmõtted 5
4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised 6
4.1 Kujundskeemi teooria 6
4.2 Entsüklopeediline semantika 6
4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid 7
4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika 8
4.5 Mõistemetafoori teooria 8
4.6 Kontseptuaalne metonüümia 9
4.7 Mentaalse vahemiku teooria 9
4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria 10
5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted 10
6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised 11
6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem 11
6. 2 Kognitiivne grammatika 11
6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale 12
Kriitika 13
Kokkuvõte 14
Viited 15

Sissejuhatus


Vasakule Paremale
Kognitiivne lingvistika #1 Kognitiivne lingvistika #2 Kognitiivne lingvistika #3 Kognitiivne lingvistika #4 Kognitiivne lingvistika #5 Kognitiivne lingvistika #6 Kognitiivne lingvistika #7 Kognitiivne lingvistika #8 Kognitiivne lingvistika #9 Kognitiivne lingvistika #10 Kognitiivne lingvistika #11 Kognitiivne lingvistika #12 Kognitiivne lingvistika #13 Kognitiivne lingvistika #14 Kognitiivne lingvistika #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2di Õppematerjali autor
Referaadi eesmärk on anda ülevaade kognitiivsest lingvistikast. Tuua välja mõjukamad teooriad ja uurimused, mis kujundavad kognitiivset lingvistikat. Vaadatakse kahte kõige rohkem arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Uuritakse, mis neil on sarnast ja mis erinevat. Uuritakse erinevaid lähenemisviise neile liikumistele, vaadatakse, mis on nende tugevad küljed ja nõrgad küljed. Uuritakse, mis eristab kognitiivset lingvistikast teistest lingvistika tüüpidest. Referaat kirjeldab, miks just see on üks lubavaimanid koolkondi kognitiivsete teaduste hulgas.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on

Semiootika
thumbnail
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb, sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta. • Mitte-euroopa traditsioonid (India, Hiina, Araabia): üks „suur“ alguses, kelle saavutusi hiljem ei vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea. Kuid ka Sībawaihi süntaksile ei ole tolleaegses Euroopas võrdset. • Siiski need kolm traditsiooni katkesid. Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika. 4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); TERMINID: Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon

Modernism. Postmodernism
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga ­ mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs ­ keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks

Üldkeeleteadus
thumbnail
10
odt

Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade

..................................................4 3. Tänapäeva keeleteadus.......................................................................................................................7 3.1. Strukturaallingvistika...........................................................................................................7 3.2. Generatiivne grammatika.....................................................................................................7 3.2. Kognitiivne lingvistika.........................................................................................................7 4. Kokkuvõte..........................................................................................................................................9 Kirjandus............................................................................................................................................10

Akadeemilise kirjutamise alused
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga ­ mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs ­ keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks

Keeleteadus
thumbnail
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga ­ mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs ­ keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus ­ uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika ­ uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika ­ uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ­ ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2

Keeleteadus
thumbnail
4
docx

Keeleteaduse alused II

Lingvistide, eriti aga filosoofide jaoks on küsimus pikka ja põhjalikku arutlemist väärt. Enam-vähem ühel meelel ollakse, et tähendust väljendatakse enamasti keele abil, ent mis on sõna tähendus? Jätan siinkohal kõrvale filosoofide tähendusõpetuslikud arutlused ja püüan, kui see üldse võimalik on, piirduda keeleteadusega, tegelikult veelgi kitsamalt, sõnaraamatuga. On teada, et deskriptiivne lingvistika "vihkas" tähenduse kriteeriumi, sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini

Eesti keel




Kommentaarid (1)

minastennu profiilipilt
minastennu: Nu ikka aitab vahepeal
22:50 21-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun