50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gunditsv
Õppematerjali autor
kontrollida. Olulised arengu verstapostid teismeeas: 10-11 aastaselt näeb ennast oma pere lapsena 12-19 peab täiskasvanuks hakkama saama 19-20 peavad hakkama saama ise Teismeeas arenevad kognitiivsed oskused. Peavad mõtlema ja ise otsuseid vastu võtma. Läbi riskeerimise võtmise avastavad inimesed ennast ning nendega kasvataksegi. Riskivõtmise vajaduse toetamine. Peavad õppima meeskonnas töötama nt sport, rühmatööd, kunst. Kognitiivne e tunnetusprotsesside areng Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmas vastu infot, mõtestab seda, salvestab mällu ning kasutab hiljem. Esimestes klassides on lapse tunnetusprotsesside areng kiirem. Tunnetusprotsessid on: 1. Taju 2. Tähelepanu 3. Mälu- säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. Mälu on algusest peale sotsiaalne(nt meenutatakse koos vanematega). Töömälus hoitakse infot selle töötlemise ajal. Pikaajalises mälus
Etteheited loengule: pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast kujutlusest, nagu sobiks kõigile õpilastele esitada üht ja sama õppematerjali; ei arvesta õpilaste tähelepanu kestusega, ületades seda peaaegu alati; edastab põhiliselt informatsiooni ega paku võimalusi oskuste ja hoiakute arendamiseks; asetab õpilased sundseisu, kus nad õpivad faktilist materjali, mida võiksid ka iseseisvalt omandada. 9. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsimuste raskusaste on
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone
Kognitiivne areg ei seisne mitte ainult uute skeemide arendamises, vaid ka juba olemasolevate diferenseerimises ja interegeerimises. Piage´t järgi toimub skeemide kujunemine kindlas järjekorras. Motoorsed, tunnetusliku ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on, seda paremad väljavaated on toimetulekuks erinevates situatsioonides. Huvist johtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, milles inimene tunneb ebamugavust tal olemasoleva välismaailma peegelduse, skeemi või ka mudeli ja välismaailmast tajutava (nähtuse või objekti) erinevuse tõttu. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Kohanemine on protsess, mille käigus indiviid õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja kontrollima
õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele õpetada piiblipõhimõtteid, mis ütleb, et inimene saab alati alata valge lehena algusest. 4. Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. Mõned reageerivad kiiresti, teised on järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
· klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht · õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja Õpetaja professionaalne areng T.Baron, D.Berliner (1996) · Uustulnuka tase(novice)- goodi 1.aasta · Eduka algaja tase(advanced beginner)- goodi 2.ja3. aasta · Kompetentsuse tase(competent)- jõuab umbes viiendaks aastaks · Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid