10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Viltss
Õppematerjali autor
Mõned arvavad, et koerast saab ühiskonnaheidik. Koerast ei saa ühiskonna heidik, vaid sellised «heidikud» juhtisidki siis ühiskonda. Raamat kaotab oma aktuaalsuse, kui keegi enam ei tea, mis haigus on proletariaadi diktatuur ja kui hävitavad on delle tagajärjed. Teose tegelaskond Preobrazenski professor, kirurg ja eksperimentaator, töötav selle üle, et si nooremaks teha neile näärmei transplanteerides. Talvel toob koju kodutu koera, annab talle nime Sarik ja kasutab keda katseloomana ja koos dr. Bormentaliga teevad talle aju operatsiooni. Teose alguses professorit näidatakse kui suurteadlast, kes üritab distantseeruda maistsetest probleemidest, võrdlused maagiga ja Loojaga pole kogematud. Eidates nõukogude võimu rabikaalsuse ja vägivalla pärast, ta ütleb monologi terrori mõtetusest ja sellest, et hellutus on ainus õige viis mõjutada elusolendit
Bormental, kes aitas koerale aju operatsiooni teha. Professor Preobraženski avastas mooduse, kuidas inimesi nooremaks muuta, sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on patsientide vastuvõtt, kuid tema korterisse pannakse elama ka teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse rahule. Preobraženski toob õuest kodutu koera ja käsib teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Šarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tšugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperiment läheb korda ning Šarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikemaks, karvad kukuvad välja ja ta õpib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde. Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat. Nii Margus, Mari kui ka Tiina on täiskasvanud inimesed. Selleks ajaks on ka tunded tärganud, mis on enamad kui õe-venna vahelised. Mõlemale tüdrukule meeldib Margus kuid poisi süda hoiab Tiina ligi, kes on täielik Mari vastand. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Seega on noortevaheline armastus traditsioonidevastane. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja
Aga ka see näis andvat eitava vastuse. Sellest läks direktori kulm sootuks kortsu. Ta seisatas, nagu peaks ta aru või nagu otsiks ta kedagi. Äkki tormas ta esimese laua alumise otsa juurde ja karjus murtud vene keeles (isegi Indrek taipas, et direktori vene keel oli hoopis murtud): ,,Kopfschneider! Schinder! Miks pole all toas kedagi? Miks olete teie siin? Härra Maurus ütleb tuhat korda: alttuba ei tohi kunagi tühi olla. Ikka võib keegi tulla, süda ööselgi võib, härra Mauruse juure võidaks ikka tulla. Minu juures käib palju inemisi, mõistad? Palju! Inemine tuleb, tahab härra Maurusele raha tuua, sest tema tahab õppima hakata, tahab universiteeti minna tudengiks, -- aga teid pole all. Pole kedagi all! Alttuba on tühi. Kas oli alttuba tühi?" pöördus direktor äkki Indreku poole. ,,Jah oli," vastas Indrek, kuna kõigi lauasistujate silmad tema poole pöördusid ja suud naerule kiskusid, ilma et Indrek õieti oleks taibanud miks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid