Koduvägivald
Mida peab tegema
koduvägivalla ohver?
Ta peab otsima väljapääsu. Mitte mingil juhul ei tohi olukorraga
leppida! Vajadusel tuleb kutsuda politsei. Kui politsei tuleb ja
ohjeldab korraks olukorra ära - sellega ta saab enamasti kindlalt
hakkama - peab ohver endale aru andma, et see ei ole lahendus. Ta
peab otsima edasi, otsima, kuni leiab mingisuguse väljapääsu. Ka
meil on olemas mitmeid institutsioone, ohvriabi võimalusi,
sotsiaaltöötajaid, turvakodusid jne. Kui inimene otsib, siis ta ka
leiab mingisuguse lahenduse. Ainus, mida ei tohi mingil juhul teha,
on jääda oma murega üksi!
Kui palju abi on politseilt loota ?
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oliver Stimmer
Õppematerjali autor
käitunud vägivaldselt? Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt
.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................
Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused · Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. · Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. · Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. · Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks,
selgus, et väärkohtlemist on kogenud ligi 95 protsenti tüdrukuid ja 90 protsenti poisse. Maailma Tervishoiuorganisatsioon tõdeb uurimuses, et koduvägivalla all kannatab iga kuues naine maailmas ning iga 18 sekundi tagant toimub kuskil naiste väärkohtlemine. Veerandik naistest on täisealisena kogenud füüsilist vägivalda ning rohkem kui üks kümnendik on kannatanud jõu ähvardusel seksuaalse väärkasutamise all. Koduvägivald on peamiseks surmajuhtumite ja raskete vigastuste tekitajaks 16-44 vanuste Euroopa naiste hulgas Rootsis, Saksamaal ja Soomes on vähemalt 30-35% naistest vanuses 16-67 kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all Lisades psüühilise vägivalla, on kannatanute arvukus 45-50% 2009. aastal vanemate jõhkruse tõttu Eesti varjupaikadesse sattunud lastest kolmandik elab Tartus või Tartumaal
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused * Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. * Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. * Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. * Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks,
Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid