Kodune töö nr.1 (0)

Sarnased õppematerjalid

252

doc

Rakendusmehaanika

tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi. Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks. Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks.

Materjaliõpetus

14

doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

Sulavannide eelised seisnevad metalli väga intensiivses kuumutamises võrreldes gaasikeskkonnaga, samuti nemad kaitsevad metallpinda oksüdeerimisest.Sulasool peab olema neutraalne õhu suhtes, väiksema sulamistemperatuuriga, kui kuumutustemperatuur, kergesti lahustuma vees. Kasutatakse metallide soolad ja leelised, mille koostised tuuakse allolevas tabelis. Tabel 11.1 Soolade koostis metallide kuumutamiseks. Sulatus- Töö Soola kootis temperatuur, temperatuur, Kasutuala 0 0 C C BaCl2 900 1000 ­ 1300 Kiirlõike-, kõrglegeerterased 78 %BaCl2+ 22 %NaCl

Tehnomaterjalid

56

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

86

pdf

Materjalid

Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Sele 1.3. Tõmbediagrammid. a ­ plastne materjal, Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- b - habras materjal tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Löögitugevuse (löögisitkuse) näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides (J). Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metall- materjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasu- Mõõtepikkus tatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga Algmõõte- peale

Kategoriseerimata

64

pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a  Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus

36

doc

Kivikonstruktsioonid

Tavaliselt kasutatava betooni normsurvetugevus fck ja normnihketugevus f cvk, mida võib arvutustes kasutada, on toodud tabelites (isas lk.2), vastavalt betoonooi tugevusklassile. 4. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE. MÜÜRITISE OMADUSED. Müüritise tugevust mõjutavad järgmised tegurid: - kivi tugevus; - mördi tugevus ja konsistents; - kivi pinna puhtus; - kivi pinna siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M. Müüritise arvutuslik paindetugevus fxd = fxk / M. M on müüritise materjali osavarutegur (tabel 1, lk. ) fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist. Müüritise normatiivne survetugevus.

Hooned

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a  Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

Kommentaarid (0)