Kodune töö nr.1

Karlson, Marko

Kodune töö nr.1 (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Materjaliteadus - Metalliõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on tõmbepinge kuidas seda määratakse?
Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir?
Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm?
Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks?
Mida iseloomustab normaalelastsus Joungi moodul E?
Mis on Poissoni tegur ?
Mis on metalli kalestumine?
Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel?
Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged?
Mida näitab tegur K1C c45 MPa m selle nimetus?
Mis omadus on külmhapruse lävi T50 selle määramine?

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING

Kodune töö nr.1
Õppeaines: METALLIÕPETUS
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-11a
Üliõpilane: Marko Karlson
Juhendaja : D. Arensburger

Tallinn 2008
METALLIÕPETUS
Kodutöö № 1 “Metallide mehaaniliste omaduste määramine”

Tabel 1 Ülesannete variandid

Tõmbeteim
Variant,
teimik
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
Teras
sile
d0, mm
l0, mm
5,1
42,0
5,2
44,0
5,3
46,0
5,4
48,0
5,5
50,0
5,6
52,0
5,7
54,0
5,8
56,0
5,9
58,0
6,0
60,0
Teras
konts.
d0, mm
l0, mm
4,1
42,0
4,2
44,0
4,3
46,0
4,4
48,0
4,5
50,0
4,6
52,0
4,7
54,0
4,8
56,0
4,9
58,0
5,0
60,0
Malm
d0,mm
l0, mm,
9,8
52,0
9,6
54,0
9,4
56,0
9,2
58,0
9,0
60,0
8,8
62,0
8,6
64,0
8,4
66,0
8,2
68,0
8,0
70,0

Väändeteim
Variant,
teimik
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
Teras
d0, mm
l0, mm
14,5
100,0
14,0
98,0
13,5
96,0
13,0
94,0
12,5
92,0
12,0
90,0
11,5
88,0
11,0
86,0
10,5
84,0
10,0
82,0
Malm
d0,mm
l0, mm
31,0
182,0
30,0
185,0
29,0
188,0
28,0
191,0
27,0
194,0
26,0
197,0
25,0
200,0
24,0
203,0
23,0
206,0
22,0
209,0

Tabel 2 Metallide mehaanilised omadused

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marko Karlson Õppematerjali autor

marko kodune töö metalli õpetuses

metalliõpetus

Sarnased õppematerjalid

252

doc

Rakendusmehaanika

tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi. Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks. Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks.

Materjaliõpetus

doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

Sulavannide eelised seisnevad metalli väga intensiivses kuumutamises võrreldes gaasikeskkonnaga, samuti nemad kaitsevad metallpinda oksüdeerimisest.Sulasool peab olema neutraalne õhu suhtes, väiksema sulamistemperatuuriga, kui kuumutustemperatuur, kergesti lahustuma vees. Kasutatakse metallide soolad ja leelised, mille koostised tuuakse allolevas tabelis. Tabel 11.1 Soolade koostis metallide kuumutamiseks. Sulatus- Töö Soola kootis temperatuur, temperatuur, Kasutuala 0 0 C C BaCl2 900 1000 1300 Kiirlõike-, kõrglegeerterased 78 %BaCl2+ 22 %NaCl

Tehnomaterjalid

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

pdf

Materjalid

Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Sele 1.3. Tõmbediagrammid. a plastne materjal, Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- b - habras materjal tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Löögitugevuse (löögisitkuse) näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides (J). Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metall- materjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasu- Mõõtepikkus tatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga Algmõõte- peale

Kategoriseerimata

pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus

doc

Kivikonstruktsioonid

Tavaliselt kasutatava betooni normsurvetugevus fck ja normnihketugevus f cvk, mida võib arvutustes kasutada, on toodud tabelites (isas lk.2), vastavalt betoonooi tugevusklassile. 4. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE. MÜÜRITISE OMADUSED. Müüritise tugevust mõjutavad järgmised tegurid: - kivi tugevus; - mördi tugevus ja konsistents; - kivi pinna puhtus; - kivi pinna siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M. Müüritise arvutuslik paindetugevus fxd = fxk / M. M on müüritise materjali osavarutegur (tabel 1, lk. ) fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist. Müüritise normatiivne survetugevus.

Hooned