Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud
Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 3) Kudede mõiste ja jaotus kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus: Epiteelkoed e. epiteel (ka 4.vastus) siia kuuluvad katteepiteel ja näärmeepiteel. Iseloomustavad pinnalise asendiga, puhtakujulise koostisega ja õhukeste kihtide moodusta- misega. Asetseb alati sidekoe peal ja on sellest eraldatud õhukese kile (basaalmembraani) varal. Tugikoed Tugikudedeks on side- , kõhr- ja luukude. Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja
*Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4. Füüsikalised omadused ja keemiline koostis Luu peamiseks koostisosaks on luukude. Värsked luud sisaldavad keskmiselt 50% vett, 15% rasva,
Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. emassuguorganid – on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel
läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.
pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad, luune vaagen, vaagna laisidemed ja lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, tühjenenud olekus kusepõis, pärak. Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 4. Luude jaotus Pikad luud e toruluud reieluu, sääreluu, õlavarreluu, künarvarreluud need luud koosnevad võrdselt nii kompaktainest, kui ka käsnainest. Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5
1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus.
vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel
Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3. Raku suurus ja kuju Rakkude suurus elu jooksul muutub. Eükarüootsete rakkude suurus on 5-120 µm. Noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel. Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 120 µm. Kõige pikem rakk on vöötlihasrakk (30 cm). Silelihasraku pikkus on 100-150 µm, kuid tema diameeter on tunduvalt väiksem. Suuraju koore hiidpüramiidrakkude diameeter on kuni 120 µm. Kõige väiksemate rakkude läbimõõt on 4 µm (aju sõmerrakud). Enamike rakkude suurus jääb siiski 10 ja 50 µm vahele (epiteeli- ja sidekoerakud). Leukotsüütide läbimõõt on 10 µm, erütrotsüütide 7,5 µm. Rakud võivad kujult olla käävjad
sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks Mitokondrites toimub energia talletamine viisil, et rakul on võimalik kasutada seda oma elutegevuses Energia allikateks on suhkrud ja rasvhapped ning nende oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse adenosiintrifosfaadiks ATP-ks paljudes rakkudes paikneb enamik mitokondreid seal, kus rakk tarvib intensiivselt ATP-d KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON Koed on ühtse tekke, struktuuri ja talitlusega rakkude ja nende rakkude poolt produtseeritava põhiaine kogumikud Ehituslike ja talitluslike tunnuste alusel jagatakse koed neljaks põhitüübiks: Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks
serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal. Lõuaalune süljenääre (2) Asub alalõuanurga kohal. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Keelealune süljenääre (2) Paikneb suu põhjas. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar
· Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar
häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb,
piirkonnad, suubumine vereringesse: (joonis 5) (kehas olev värvuseta vedelik on lümf. Lümf on teine vere tagasivoolu võimalus.) Rakkude vahele jäävad koe mahlaga ruumid. Kui koe mahl siseneb lümfi kapillaaridesse ja rikastub sealsete rakkude ehk lümfotsüütidega, siis nimetatakse teda lümfiks. Lümfi kapillaarid algavad rakkude vahelt umbsete torukestena ja koonduvad suuremateks lümfi soonteks. Lümfi sooned moodustavad kehas omakorda 2 lümfi juha. Mõlemad lümfijuhad suubuvad venoosnurka, mille moodustavad vastava poole sisemine kägiveen ja rangluualune veen. 96.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid. 97.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga
eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://www.uh.edu/~tgill2/image010.jpg M u n a n d on lapikovaalne ploomisuurune ~ 30 g kaaluv paariselund, mis asub munandikotis. Munand koosneb 200 - 300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. Seemnerakud suunduvad munandi tagumisel serval asuvasse m u n a n d i m a n u sesse, mis on seemnerakkude reservuaariks. Sellest väljuv 30 - 40 cm pikkune s e e m n e j u h a kulgeb koos munandi veresoonte ja närvidega nn. seemneväädis ülenevas suunas
Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil ühendatud keeleluuga ja ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal.
● membraanosa ● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks)
Lõuaalune süljenääre alalõuanurga kohal, avaneb suu põhja keelealusele Mao asend, osad lihakesele Keelealune süljenääre suu põhjas, avaneb suu põhja keelealusele lihakesele Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Vasaku roidekaare all Maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, maolukuti, 12 sõrmik Mao seinas on limaskest, kolme-kihiline lihaskest ja välimine serooskest Peensoole osad, ehituslikud elemendid, Limaskest on kurruline ja võimaldab ülesanded venitada. Limaskestas on kolme liiki
Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on
3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud
3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest
Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui
3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest
(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht
Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos
luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)
luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)
Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1