Facebook Like
Hotjar Feedback

Koduloomade morfoloogia kordamisvastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Koduloomade morfoloogia
  • Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid )
    Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad, magu , maks jt seedeorganid , süda- vereringeorgan, neerud - kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi.
    Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse-suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid , 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet.
    Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad:
    • Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas , neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks.
    • Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks.

  • Topograafilised mõisted ( tasandid )
    Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal -, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda.
  • Luude ehitus
    Luu – (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks.
    Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks.
    Pikkadel e. toruluudel ( ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega.
    Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud , selgroolülid jt.
    Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus.
    Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus . Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja – põrkadest. Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist . Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks.
  • Luude seostumise vormid
    Luude seostumise vormid – luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi:
    Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal . Õmblus e. sutuur – nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag - ja lameõmblust. Tappühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel.
    Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidusluud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs – luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks.
    Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon
  • Skeleti mõiste ja jaotus
    Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori soolade) varjupaigaks ja temas leiduv luuüdi tõttu vereloomeorganiks.
    Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog ,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak .Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos.
  • Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs
    Rinnaõõs – sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma . Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti , mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru , veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned . Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
    Kõhuõõs – asetseb rinna – ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse . Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi. Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi – naba.
    Vaagnaõõs – on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. – 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad.
  • Luude keemiline koostis
    Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes.
  • Seedeorganite üldine iseloomustus
    Seedeaparaat – koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti . Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel , söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest . Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #1 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #2 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #3 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #4 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #5 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #6 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #7 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #8 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #9 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #10 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #11 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #12 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #13 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #14 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #15 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #16 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #17 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #18 Koduloomade morfoloogia kordamisvastused #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juulareinum Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    doc
    Koduloomade morfoloogia
    19
    doc
    Morfoloogia materjal
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    38
    docx
    Morfoloogia eksami vastused
    33
    doc
    Füsioloogia
    29
    doc
    Füsioloogia
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    76
    docx
    Füsioloogia kordamisküsimused-vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun