Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt

Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu ­ reieluu; küünarvarreluud ­ sääreluud; randme luud ­ kanna luud; kämbla luud ­ pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus ­ cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5

Meditsiin

20

docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

(linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex).  KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb

Bioloogia

32

docx

ANATOOMIA - LIHASED

SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis  o ja i: CI – C VII processus spinosused  f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum  o ja i: L1-L5 processus spinosused  f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor  o: C1 (tuberulum posterius)  i: os occipitale linea nuchalis inferior  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major  o: C1 (processus sipinosus)  i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior  o: C2 (processus spinosus)  i: C1 (processus transversus)  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior  o: C1 (processus transversus)  i: os occipitale (linea nuchalis i

Anatoomia

4

doc

Kolju

KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA ­ mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV ­üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. ­SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa ­ SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. ­VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ­ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus ­ KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica ­ TÜRGI SADUL ­ kiilluu keskel asuv s�

Anatoomia ja füsioloogia

17

ppt

Inimese anatoomia

Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett  Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy  Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus ­ nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior

Arstiteadus

17

rtf

Inimese lihased, arstidele

lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs (nagu liigesel), mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu; - sünoviaalpaunad (bursad) - ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti; -seesamluud ja seesamkõhred - kõõluste sisse tekkinud luud ja kõhred, mis on kaetud liigespinnaga ja väldivad hõõrdumist lisaliigeste moodustamise teel; - rasvkehad - lihaste vahel olevad (sageli küllalt kõvad) rasvakogumikud, mis aitavad lihaseid oma kohal püsida, väldivad hõõrdumist ja mõnikord kannavad lihase toimet üle sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased.

Anatoomia ja füsioloogia

14

pdf

Anatoomia eksam. I osa

! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) ! a) mis moodustavad liigese augu, mis liigese pea liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m

Meditsiin

48

pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõs

Inimese anatoomia

Kommentaarid (0)