Kodukoha muld (referaat mullast) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

odt

„MINU KODUKOHA MULLASTIK“

Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013  SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ....................................

Põllumajandus

9

odt

Minu kodukoha mullastik

Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020  SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ....................................

Mullateadus

6

docx

Mullakaart

Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld ­ Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud

Mullateadus

14

docx

Mullakaardi iseseisevtöö 2016

tüsedus, cm KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02 LkIg l 20-30 0,071069 1,2 Kokku 5,915812 99,42 KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont

Bioloogia

18

doc

Muldade väliuurimine

8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt tingitud ibe- ja saviosakeste ümberpaiknemisest. Metsa sügavkaeves pindmise ­ kõdu kihti lõimiseks oli liiv. Järgmise horisondi lõimis oli kerge liivsavi ja allpool keskmse ja raskema lõimisega liivsavi.

Mullateadus

21

docx

Meriley Raudsepp PS 2020- 4

, Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade välisuurimine. Eesti Maaülikool, Tartu 2013) 1.2. Sisetööd Sisetööna tehti 3 liimmonooliiti. Limonooliitide mullaproovid võeti sügavkaevel igast horisondist ja iga 5 cm kihist alates mulla pinnast kuni 50 cm sügavuseni ning poolkaevetel võeti huumushorisondist. Liimmonoliitide valmistamiseks kasutati vett, PVA liimi, tikud, pappkaarte, joonlauda, pliiatseid ja mullaproove. Pappkaardid lõigati mõõdus 10x15cm. Seejärel liimiti muld pappkaardi külge vastavalt mulla horisontide järjekorrale. Muld segati liimi ja vee segu 1:2 kuni 1:4 osana. Muld kanti õhukese kihina pappkaardile tiku abil. Kui liimmonoliidid olid valmis tehti neist pilti ja lisati välipäevikusse. Välipäevikusse kirjutati üles huumusringi tabelid ja iseloomustused. Tabelisse kirjutati 8 proovi sügavus, huumussisaldus, pH, lõimis ja boniteet. 4  2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS

Kategoriseerimata

7

doc

Muld - eksami kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

25

docx

Nimetu dokument

E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade välisuurimine. Eesti Maaülikool, Tartu 2013) 1.2. Sisetööd Sisetööna tehti 3 liimmonooliiti. Limonooliitide mullaproovid võeti sügavkaevel igast horisondist ja iga 5 cm kihist alates mulla pinnast kuni 50 cm sügavuseni ning poolkaevetel võeti huumushorisondist. Liimmonoliitide valmistamiseks kasutati vett, PVA liimi, tikud, pappkaarte, joonlauda, pliiatseid ja mullaproove. Pappkaardid lõigati mõõdus 10x15cm. Seejärel liimiti muld pappkaardi külge vastavalt mulla horisontide järjekorrale. Muld segati liimi ja vee segu 1:2 kuni 1:4 osana. Muld kanti õhukese kihina pappkaardile tiku abil. Kui liimmonoliidid olid valmis tehti neist pilti ja lisati välipäevikusse. Välipäevikusse kirjutati üles huumusringi tabelid ja iseloomustused. Tabelisse kirjutati 8 proovi sügavus, huumussisaldus, pH, lõimis ja boniteet. (Välipraktika üldine juhend, Endla Reintam, 2020)

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)