Kodanikud, huvid ja demokraatia (2)

Sarnased õppematerjalid

6

rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Vabad valimised ja parteid

nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Demokraatia vormid

· Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Funktsioonid 1

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Valimised

3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud ­ kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus ­ kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem ­ moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president ­ absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem ­ (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri

Poliitika

2

doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA ­ demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA ­ nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine.

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Demokraatia

Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis, teise proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse, kas kandidaadil on kodakondus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas. Presidendikandidaat registreeritakse, kui ta on kogunud teatud hulga

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond

3

doc

ühiskonna sidusus, kodanikud, huvid ja demokraatia

- sotsiaalse võrdsuse tagavad organisatsioonid Vanad kapitulistlikud riigid Liberaalne heaolumudel (Eesti) - valitsus toetab turumajandust - ise peab toime tulema - inimene peab olema vaba - riigi ül tagada kõrge tööhõive, konkurents - teenuste saamine sõltub rahakoti paksusest Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat ­ saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (2)