50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gertumari
Õppematerjali autor
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil.
..126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust......................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp
2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus;
kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju. Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb?
sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand on allikaliste materjalide olemasolu poolest päris hea. Esimeseks oluliseks rahavstikuajaloo allikaks on kõik adramaa revisjonid. Eestimaal tuleb vaadata piirkondi erinevalt. Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas). Saada teada, milline oli ellujäänud inimeste-loomade-talude-inventari arv. Neid hakati siis kirja panema. Kirja pandi ka eelnev seisukord (mitte nii täpne, palju pandi kirja emotsionaalsel tasandil). Revisjone hakatakse korraldama regulaarselt, et muutusi välja selgitada. Järgmised revisjonid toimusid 1725-26, 1732, 1739, 1744, 1758, 1765, 1774
Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid