Kodanikuõpetuse kursus (0)

5 Hindamata
 
Kodanikuõpetus II kursusele
RIIK
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates
võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust
võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat )
Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
`kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond')
ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi,
organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine.
Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees.
Peab olema kolm põhitunnust:
1) maa-ala ehk territoorium
2) rahvas e elanikkond
Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Välismaalased
Kodakondsuseta isikud
Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad)
Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate
kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N
Liiduga, samuti nende järglased.
b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina-
Ameerikas.
Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma
kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt;
taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale
antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi
alla või uue riigi tekkimisel.
Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste
teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele
aastas.
Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka
välismaalaste) suhtes.
3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ­ ladina k supremus ­ `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline
iseseisvus e sõltumatus.
Riikluse ajaloost
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid
kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma
seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt.
Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike
ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve.
Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja
õigluse samasusest.
Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast
kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja
erineb kodanike eraasjast. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust,
mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik
maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu
korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kodanikuõpetuse kursus #1 Kodanikuõpetuse kursus #2 Kodanikuõpetuse kursus #3 Kodanikuõpetuse kursus #4 Kodanikuõpetuse kursus #5 Kodanikuõpetuse kursus #6 Kodanikuõpetuse kursus #7 Kodanikuõpetuse kursus #8 Kodanikuõpetuse kursus #9 Kodanikuõpetuse kursus #10 Kodanikuõpetuse kursus #11 Kodanikuõpetuse kursus #12 Kodanikuõpetuse kursus #13 Kodanikuõpetuse kursus #14 Kodanikuõpetuse kursus #15 Kodanikuõpetuse kursus #16 Kodanikuõpetuse kursus #17 Kodanikuõpetuse kursus #18 Kodanikuõpetuse kursus #19 Kodanikuõpetuse kursus #20 Kodanikuõpetuse kursus #21 Kodanikuõpetuse kursus #22 Kodanikuõpetuse kursus #23 Kodanikuõpetuse kursus #24 Kodanikuõpetuse kursus #25 Kodanikuõpetuse kursus #26 Kodanikuõpetuse kursus #27 Kodanikuõpetuse kursus #28 Kodanikuõpetuse kursus #29 Kodanikuõpetuse kursus #30 Kodanikuõpetuse kursus #31 Kodanikuõpetuse kursus #32 Kodanikuõpetuse kursus #33 Kodanikuõpetuse kursus #34 Kodanikuõpetuse kursus #35 Kodanikuõpetuse kursus #36 Kodanikuõpetuse kursus #37 Kodanikuõpetuse kursus #38 Kodanikuõpetuse kursus #39 Kodanikuõpetuse kursus #40 Kodanikuõpetuse kursus #41 Kodanikuõpetuse kursus #42 Kodanikuõpetuse kursus #43 Kodanikuõpetuse kursus #44 Kodanikuõpetuse kursus #45 Kodanikuõpetuse kursus #46 Kodanikuõpetuse kursus #47 Kodanikuõpetuse kursus #48 Kodanikuõpetuse kursus #49 Kodanikuõpetuse kursus #50 Kodanikuõpetuse kursus #51 Kodanikuõpetuse kursus #52 Kodanikuõpetuse kursus #53 Kodanikuõpetuse kursus #54
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tinksju Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Kodanikuõpetus II kursusele
  • maa-ala ehk territoorium
  • rahvas e elanikkond
  • Riikluse ajaloost
  • EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE
  • RIIGIKORRALDUSE VORMID
  • Protektoraat
  • Ühtne
  • Autonoomne piirkond
  • Föderatsioon
  • Konföderatsioon
  • Dominioon
  • ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS
  • RIIGIVORMID
  • Monarhia
  • Piiratud monarhiad
  • Konstitutsiooniline monarhia
  • Parlamentaarne monarhia
  • Vabariik
  • Opositsioon
  • POLIITILISED REŽIIMID
  • Demokraatia
  • Diktatuur
  • Autokraatia e isevalitsus
  • Totalitarism
  • Kommunistlik totalitarism
  • VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL
  • Läti
  • Leedu
  • Rootsi
  • Saksamaa Liitvabariik
  • RIIGIORGANID
  • Riigikogu
  • Vabariigi president
  • Õigus- ja kohtusüsteem
  • Põhiseadus
  • Riigikohus
  • DEMOKRAATIA PÕHIIDEED
  • Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Kodanikeühendused
  • VALIMISED
  • Valimissüsteemid
  • Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem
  • Võrdelised valimised e proportsionaalne valimissüsteem
  • Riigikogu valimised
  • Isikumandaat
  • Ringkonnamandaat
  • Kompensatsioonimandaat
  • Kohalike volikogude valimised
  • Poliitilised voolud e ideoloogiad
  • Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses
  • liberalism e vabameelsus
  • Sotsialistliku voolu kujunemine
  • Parempoolsus - tsentrism - vasakpoolsus
  • Kokkuvõtteks
  • Tänapäeva vasakvoolud
  • Sotsiaaldemokraatia e mõõdukas vasakpoolsus
  • sajandi liberaalsed voolud
  • Klassikaline liberalism
  • sajandi parempoolsed voolud
  • Konservatism
  • I Majanduspoliitika
  • II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse
  • Neokonservatism, uusparempoolsus
  • Fašistlik ideoloogia
  • ERAKONNAD
  • Konservatiivsed erakonnad
  • Liberaalsed erakonnad
  • Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud
  • Vasaksotsialistlikud erakonnad t
  • Parteide jaotumine
  • Ideepartei
  • Huvipartei
  • Organisatsioonilise ülesehituse järgi
  • Kaadri- e valimispartei
  • Massiparteid
  • Parteide arv
  • Üheparteisüsteemis
  • Kaheparteisüsteemiga
  • Mitmeparteisüsteemis
  • KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE
  • Eesti kodanikule vajalik teave
  • MAKSUD, RAVIKINDLUSTUS, SOTSIAALHOOLEKANNE, VANUSEST SÕLTUVAD
  • ÕIGUSED, KOHUSTUSED, VABADUSED, PIIRANGUD
  • Maksud
  • Tulumaks mujal
  • Sotsiaalhoolekanne
  • Vanusest sõltuvad õigused, kohustused, vabadused, piirangud
  • Õigusvõime
  • Teovõime
  • Kodanikuõigused ja kohustused
  • Õigus
  • LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST
  • Klassikalise tsivilisatsiooni pärand
  • Katoliiklus ja protestantism
  • Keeled
  • Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine
  • Seaduse võim
  • Ühiskondlik pluralism
  • Esinduskogud
  • Individualism
  • TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT
  • KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
  • UNESCO
  • Inimõigused on
  • Euroopa Nõukogu
  • Konventsioon keelab
  • Euroopa Inimõiguste Kohus
  • Euroopa sotsiaalharta
  • Töötingimused
  • Sotsiaalne sidusus
  • EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST
  • EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE
  • EUROOPA LIIDU LEPINGUD
  • EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE
  • Euroopa Liidu juhtimisstruktuur
  • Euroopa Liidu Nõukogu e Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu
  • EL-i eesistujad lähiminevikus ja -tulevikus
  • Euroopa Komisjon (European Commission)
  • Euroopa Parlament (European Parliament)
  • Euroopa Ülemkogu (European Council)
  • Euroopa Kohus (Court of Justice)
  • Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors)
  • Euroopa Keskpank
  • Kolm sammast
  • Esimene sammas
  • Teise samba
  • Euroopa Liidu eelarve
  • Tulud
  • Kulud
  • Euroopa Liidu kodakondsus
  • Euroopa Tuleviku Konvent ja põhiseaduslik leping
  • Euroopa lipp
  • Euroopa hümn
  • Euroopa juhtlause
  • Euroopa päev
  • Eesti kronoloogia EL-iga liitumisel
  • Vabakaubandusleping
  • Üleminekuperioodid ja erandid
  • Tööjõud
  • Mõningaid üleminekuperioode (vt ka maksupoliitika)
  • Euroopa Liidu 4 põhivabadust
  • Teises liikmesriigis elamine
  • Teises liikmesriigis elava isiku õigused ja kohustused
  • Teises liikmesriigis töötamine
  • Võimalus saada tööd
  • Taani, Rootsi, Holland, Portugal ja Itaalia
  • Suurbritannia
  • Soome, Luksemburg, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Kreeka, Saksamaa ja Austria
  • Iirimaa
  • Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Küpros
  • Ungari, Sloveenia
  • Norra, Island ja Liechtenstein
  • Reguleeritud kutseala
  • Tööotsimine
  • Sotsiaalkindlustus
  • Maksud
  • Perekond
  • Ühtne turg ja tollid
  • Ühtne turg ja Eesti
  • Maksupoliitika
  • II kursuse kodanikuõpetuse küsimused
  • Riik, kodakondsus
  • Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid. Režiimid
  • Riigiorganid
  • Eesti õigus- ja kohtusüsteem
  • Demokraatia ja kodanikuühiskond. Valimised
  • Ideoloogiad
  • Erakonnad
  • Arutlusteemad
  • III kursuse kodanikuõpetuse küsimused
  • Lääne tsivilisatsioon, inimõigused, rahvusvahelised koostööorganisatsioonid ja konventsioonid
  • Euroopa ühenduste idee ja tekkimine
  • Eurointegratsiooni laienemine ja süvenemine
  • Euroopa Liidu eelarve, kodakondsus, põhiseaduslik leping
  • Euroopa Liidu neli põhivabadust

Teemad

  • der Staat
  • politeia
  • civitas
  • status
  • maa-ala ehk territoorium
  • rahvas e elanikkond
  • jus sanguinis
  • jus solis
  • naturalisatsiooni
  • Optsioon
  • supremus
  • polis
  • raison d’état
  • kolooniatel
  • unitaarriik
  • liitriik
  • riikide liit
  • võimude lahusus
  • Presidentaalne vabariik
  • Parlamentaarne vabariik
  • enamusdemokraatia
  • leppedemokraatia
  • koalitsioon
  • Teokraatlik ehk
  • religioosne totalitarism
  • Hõimliku totalitarismiga
  • Parematiivalise
  • totalitarismi
  • komisjonidest
  • fraktsioonidest
  • pretsedent
  • kolmeastmeline kohtusüsteem
  • kratos
  • veetše
  • cives
  • Lobby
  • Lobby
  • civil society
  • survegrupid
  • lobby
  • koalitsioonid
  • logos
  • sajandi lõpul ja 19. saj alguses
  • conservare
  • liber
  • socialis
  • communis
  • Hoyre
  • Venstre
  • heaoluühiskond
  • welfare state
  • sajandi liberaalsed voolud
  • laissez faire, laissez passer
  • Sotsiaalliberalism
  • sajandi parempoolsed voolud
  • fascia
  • kristlik-demokraatlikud erakonnad
  • maaerakonnad
  • kommunistlik vool
  • proportsionaalne
  • astmeline
  • Ravikindlustus
  • ÜRO Lastefond (UNICEF)
  • NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
  • OSCE (CSCE)
  • Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
  • OPEC
  • EL-i eesistujad lähiminevikus ja -tulevikus
  • kolmanda samba
  • taxfree
  • elamisluba
  • Võimalus saada tööd
  • Diplomite tunnustamine
  • Tööotsimine
  • EURES
  • Sotsiaalkindlustus
  • Maksud
  • FIE-d
  • Perekond
  • single market
  • internal market
  • common market
  • Ühine Tollitariif
  • Res publica, civitas, politeia
  • jus sanguinis, jus solis
  • poliitika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
62
doc
34
doc
56
doc
67
doc
62
docx
49
docx
44
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto