Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kodanikuõpetus III kursusele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul ?
 
Säutsu twitteris

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE
ÕPIJUHIS
Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele
Maht: 1 AP (40 t)
Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased
Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine , Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid ; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega , eriti tööjõu vabast liikumisest ; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta
Kursuse sisu
Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid . Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon .
Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost.
Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO , UNICEF, OSCE , NATO , OPEC , ERO, Lääne-Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon , Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta.
Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus ( EURATOM ), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud : Rooma , Amsterdami, Maastrichti , Nizza lepingud ja nende tähtsus.
Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad.
Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine.
Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon , Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid.
Euroopa Liidu põhiväärtused ja - vabadused .
Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul?
Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid , kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika .
Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides .
Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks
P. Palk – “Euroopa ühinemise lugu”
“Missugused õigused ja võimalused on EL kodanikul?” Euroopa Komisjoni väljaanne
P. Fontaine - ”Kaksteist lugu Euroopa Liidust
„Kuidas Euroopa Liit töötab?” EL-i institutsioonide teatmik kodanikele . Euroopa Komisjoni väljaanne
J. Laffranque - “Euroopa Liit ja Euroopa Ühendused“
S. Huntington – “Tsivilisatsioonide kokkupõrge”
http://www.riigikantselei.ee/failid/el_opik.pdf - Paavo Palk - “Euroopa ühinemise lugu”
http://www.europarl.ee/?id=2 - Euroopa Parlamendi infobüroo
http://euro.delfi.ee/ - Euroopa Liidu põhiseaduse leping ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2004-2006
http://europa.eu/index_et.ht m - Euroopa Liidu portaal
http://www.koolielu.edu.ee/euro/
http://euroopaliikumine.ee/ ? -Eesti Euroopa Liikumine
http://www.europa.eu.int/eures/home.jsp?lang=et - Euroopa tööturuvõrgustik EURES
Kursus kujutab endast õpetaja tunnikonspekti. Kursust on võimalik sooritada ka ainult Interneti vahendusel, kui õpilane ei saa mingil põhjusel tundides osaleda. Teemade järel on kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö lünktesti kujul (kokku kolm). Kasuks tuleb pidev kursisolek ajakirjanduses Euroopa Liidu kohta avaldatuga. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda.
Kohustuslikud nõuded
Kõik kursusel ettenähtud tööd on kohustuslikud. Tunnis osalemise eest saadavad hinded ei ole arvestuslikud. Poolaasta- ja aastahindega “4” ja “5” hinnatakse õppureid, kes on sooritanud kõik arvestuslikud tööd õigeaegselt ning hindele “hea” või “eeskujulik”. Sooritamata tööd hinnatakse hindega “1”, mis omakorda ei võimalda õpilasel saada poolaasta- ja aastahindeks kõrgemat hinnet kui “3”. Õpilasel on õigus tegemata või ebaõnnestunud tööd järele vastata kümne päeva jooksul. Selle aja möödumisel ei pea õpetaja enam tööd järele teha laskma . Hinde “1” parandamisel on võimalik saada maksimaalselt hinne “3”, sh aasta- ja poolaastahindeks. Kui õpilane on puudunud üle 50% tundidest, ei saa talle aasta- või poolaastahinnet panna. Aastahindega “2” või hindamata õpilane saab hinnet parandada, kui sooritab suuliselt hindelise arvestuse (maksimaalselt võimalik saada hinne “3”).
Hindamine toimub Haridus - ja Teadusministeeriumi ettenähtud korras. Hindamisel arvestatakse õppurite erivajadusi.
Kursuse lõpus teab õppur
põhilisi inimõigusi ja neid kaitsvaid organisatsioone;
miks loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, ühendati just sellised riigid, kuidas on Euroopa integratsioon kujunenud, millised on Euroopa Liidu olulisemad lepingud, mis on laienemise kriteeriumid ja mis riigid on potentsiaalsed liitujad;
kuidas Euroopa Liitu juhitakse, kuidas täitub Euroopa Liidu eelarve, mida kujutab endast Euroopa põhiseaduse lepe, millised on Euroopa Liidu sümbolid;
millised õigused ja vabadused on EL kodanikul, eriti seoses töö saamisega teises liikmesriigis;
Oskab
avaldada ja kaitsta oma seisukohti Euroopa Liidu teemal;
suhtuda kriitiliselt massimeedias avaldatusse.
I TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID. DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. EUROOPA LIIDU KRONOLOOGIA JA INTEGRATSIOON
LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST
Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga . Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton („Tsivilisatsioonide kokkupõrge”, OÜ Fontese kirjastus 1999).
Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria . Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga.
Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused.
Klassikalise tsivilisatsiooni pärand: kreeka filosoofia, ratsionalism , rooma õigus, ladina keel, ristiusk .
Katoliiklus ja protestantism . Läänekristlus, st katoliiklus ja protestantism, on ajalooliselt Lääne tsivilisatsiooni kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud.
Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus . Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli.
Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik , kiriklik võim lahutati ilmalikust uusajal, mis avaldas tohutut mõju vabaduse arengule Läänes.
Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele.
Ühiskondlik pluralism . Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid , ordud ja gildid , seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks.
Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste , parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia , vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist . Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega.
Individualism . Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism .
TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193.
ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist.
UNESCO – ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli.
UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap%C3%A4randi_nimistu
Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tšetšeenia, Abhaasia, Tiibet , Austraalia aborigeenid , ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo , Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased , Taiwan, marid , komid, udmurdid ja tšuvašid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia , Belau ja Ida-Timor.
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland , Island , Itaalia, Kanada , Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg , Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia , Taani, Tšehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia , Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004)
OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega . Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus - ja keeleküsimused.
OPEC e Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) loodi 1960. a Bagdadis naftat tootvate ja eksportivate riikide huvide kaitsmiseks rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Viinis . Liikmesriigid on Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Indoneesia , Iraak , Iraan , Katar, Kuveit , Liibüa, Nigeeria , Venezuela (11). OPEC- isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko , Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan . Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat.
Inimõigused on
* iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;
* õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu.
Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel.
Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus , õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole.
Inimõigused on:
* üksikisikutel, seega igal inimesel;
* inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased , võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid ;
* rahval ;
* inimkonnal.
Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke . Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest.
Euroopa Nõukogu asutati Londonis 5. mail 1949, organisatsiooni peaülesandeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arendamine. EN poolt 1950. a vastu võetud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele.
Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidžaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Šveits (1963), Taani (1949), Tšehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse
elule, isikuvabadusele ja turvalisusele;
õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades;
valida ja olla valitud;
südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele;
sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus );
omandile.
Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne.
Konventsioon keelab
piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ;
surmanuhtluse;
konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise;
oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise;
välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste . Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt.
Euroopa sotsiaalharta, põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi kaitsev leping, mis kirjutati alla Torinos 1961. aastal. Harta garanteerib nimetatud õigused lepingupoolte kodanikele ning on jõus u kolmekümnes Euroopa riigis, sh Eestis alates 2000. a .
Harta ja selle 1988. aasta lisaprotokoll garanteerivad rea õigusi, mida saab jaotada põhiliselt kahte kategooriasse:
Töötingimused
töötajate diskrimineerimise vältimine, sundtöö keelustamine;
ametiühingute õigused, õigus ühiskokkulepetele;
õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasustamisele, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja -õppele;
alla 15- aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse;
emaduse kaitse;
võõrtööliste võrdne kohtlemine;
Sotsiaalne sidusus
õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid;
laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest;
perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset;
võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi;
vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele.
Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on:
- naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine;
- puuetega isikute õigus sotsiaalsele integreerumisele, iseseisvusele ja osalemisele ühiskonnaelus;
- laste ja noorte sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike õiguste kaitsmise tugevdamine;
- õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral;
- õigus töötajate väärikale kohtlemisele;
- õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse korral;
- õigus rahuldavale eluasemele;
- diskrimineerimise vältimine.
MÕISTED
Eurobaromeeter: 1973. a asutatud Euroopa Komisjoni talitus, mis uurib ja analüüsib avalikku arvamust kõigis liikmes- ja kandidaatriikides. Rahva arvamuse tundmine aitab komisjonil ette valmistada uusi õigusalaseid ettepanekuid , langetada otsuseid ja hinnata oma tööd. Eurobaromeeter teeb küsitlusi ja uurib sihtgruppe.
Euroopa lõimumine ehk integratsioon: tähendab ühenduse loomist Euroopa riikide ja rahvaste vahel. Euroopa Liidu raames tähendab see, et liikmesriigid ühendavad oma ressursid ning otsustavad ühiselt. Ühises otsustamismenetluses osalevad liidu institutsioonid (parlament, nõukogu, komisjon jne).
Euroskeptik: isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes.
Eurotsoon: sinna kuuluvad need liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud ühisraha euro. Praegu 13: Austria, Sloveenia, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome.
Föderalism: laiemas tähenduses on see valitsemissüsteem, mille puhul moodustavad riigid ühenduse, ent jäävad oma siseasjus sõltumatuks. Selle süsteemi pooldajaid nimetatakse sageli föderalistideks. Euroopa Liidu aluseks ei ole föderatiivne mudel, EL on liit, kus liikmesriigid on iseseisvad ja suveräänsed, ühendades suveräänsuse mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Küsimus, kas EL peaks või ei peaks muutuma föderatiivsemaks, on üks osa Euroopa tulevikudebatist.
Kahekiiruseline Euroopa: see viitab teoreetilisele võimalusele, et tulevikus võib teatav liikmesriikide tuumikrühm otsustada liikuda Euroopa integratsiooni teel edasi kiiremini kui teised.
Kandidaatriik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga ning kelle taotlus on ametlikult heaks kiidetud . Praegu on kolm kandidaatriiki: Makedoonia, Horvaatia ja Türgi. ELiga ühinemiseks peab kandidaatriik vastama Kopenhaageni kriteeriumidele .
Kolmas riik: riik, mis ei ole ELi liige. Seda eelkõige kontekstis, kui räägitakse kahe ELi liikmesriigi (või ELi institutsioonide ja liikmesriigi) ja veel mõne Euroopa Liidu välise riigi vahelistest suhetest.
Lissaboni strateegia: selleks et olla konkurentsivõimeline maailma majandustega, vajab EL tõhusat majandussüsteemi. Lissaboni ülemkogul 2000. aasta märtsis otsustasid liidu juhid seada uus eesmärk: muuta Euroopa Liit 2010. aastaks "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majanduskasv koos suurema arvu ning paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega".
Liidu juhid leppisid kokku ka selle eesmärgi saavutamise üksikasjaliku strateegia. Lissaboni strateegia hõlmab selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist.
Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised.
Hinnastabiilsus: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 1,5 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Eelarvedefitsiit:
riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes; Võlakoormus: riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastasest SKPst; suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb; Intressimäärad: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 2 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Vahetuskursi stabiilsus: riigi omavääring ei tohi kahe aasta jooksul kõikuda euro suhtes üle kehtestatud määra.  Need kriteeriumid sätestati Maastrichti lepinguga.
Pädevus: võimu- ja vastutusala . See leiab kasutamist poliitilistes aruteludes, milline võim ja vastutus peaks olema ELi institutsioonidel ning milline peaks jääma liikmesriikidele ning piirkondlikule ja kohalikule võimule. Peadirektoraat: põhilised Euroopa Liidu institutsioonid (komisjon, nõukogu ja parlament) on jaotatud erinevatesse osakondadesse, mida nimetatakse peadirektoraatideks ning mis tegelevad kitsamate ülesannete või poliitikavaldkondadega.
Taotlejariik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga. Kui taotlus ametlikult heaks kiidetakse, saab temast kandidaatriik.
Ühehäälsus: mõnede teemade kohta käivad otsused tuleb Euroopa Liidu Nõukogus vastu võtta ühehäälselt; st kõik riigid peavad hääletama poolt. Juba üks vastuhääl tähendab, et otsust ei võeta vastu. Selline kord on 25 riiki hõlmava liidu edukaks toimimiseks keeruline, seepärast rakendatakse ühehäälsuse reeglit eriti tundlikes valdkondades nagu varjupaiga- ja maksupoliitika ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika .
Ühenduse õigustik: eestikeelne vaste prantsuse sõnapaarile acquis communautaire, ning tähendab ELi liikmesriikide ühiseid õigusi ja kohustusi. Õigustik hõlmab kõiki ELi lepinguid ja seadusi, deklaratsioone ja resolutsioone, rahvusvahelisi lepingud ja Euroopa Kohtu otsuseid. Sinna kuuluvad ka liikmesriikide valitsuste ühised ettevõtmised justiits - ja siseküsimustes ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Ühenduse õigustiku ülevõtmine tähendab ELi käsitlemist sellisena nagu ta on. Kandidaatriigid peavad enne ühinemist õigustiku üle võtma ja muutma ELi õiguse oma riigi õiguse osaks.
Valitsustevaheline konverents : konverents, kuhu kogunevad liikmesriikide valitsuste liikmed muutmaks Euroopa Liidu asutamislepinguid. 2003. aasta valitsustevahelise konverentsi tulemusena allkirjastati Euroopa Liidu põhiseadus 2004. aastal.
EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST
Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud.
Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid , luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle.
1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu , J.J. Rousseau , I. Kant , viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad.
1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu “Uus riigiehitus”, kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist pärisorjusest, kritiseeris absolutismi ja militarismi.
Napoleonist Hitlerini oli Euroopa ühendamise idee ka vallutuste õigustuseks. Napoleoni lüüasaamise järel toimunud Viini kongressil loodi esimene rahvusvaheline organisatsioon: Reini Jõe Komisjon, mis pidi koordineerima Reini jõe laevatamist ja tegutseb ka praegu Strasbourgis Reini Jõe Navigatsiooni Keskkomisjoni nime all.
1859 . a lõi Solferino lahinguväljal kümneid tuhandeid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kodanikuõpetus III kursusele #1 Kodanikuõpetus III kursusele #2 Kodanikuõpetus III kursusele #3 Kodanikuõpetus III kursusele #4 Kodanikuõpetus III kursusele #5 Kodanikuõpetus III kursusele #6 Kodanikuõpetus III kursusele #7 Kodanikuõpetus III kursusele #8 Kodanikuõpetus III kursusele #9 Kodanikuõpetus III kursusele #10 Kodanikuõpetus III kursusele #11 Kodanikuõpetus III kursusele #12 Kodanikuõpetus III kursusele #13 Kodanikuõpetus III kursusele #14 Kodanikuõpetus III kursusele #15 Kodanikuõpetus III kursusele #16 Kodanikuõpetus III kursusele #17 Kodanikuõpetus III kursusele #18 Kodanikuõpetus III kursusele #19 Kodanikuõpetus III kursusele #20 Kodanikuõpetus III kursusele #21 Kodanikuõpetus III kursusele #22 Kodanikuõpetus III kursusele #23 Kodanikuõpetus III kursusele #24 Kodanikuõpetus III kursusele #25 Kodanikuõpetus III kursusele #26 Kodanikuõpetus III kursusele #27 Kodanikuõpetus III kursusele #28 Kodanikuõpetus III kursusele #29 Kodanikuõpetus III kursusele #30 Kodanikuõpetus III kursusele #31 Kodanikuõpetus III kursusele #32 Kodanikuõpetus III kursusele #33 Kodanikuõpetus III kursusele #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maczeth Õppematerjali autor

Lisainfo

Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon.
Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine.
Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused.

euroopa liidu kohta enamvähem kõik materjal

Mõisted

kursust, teemade järel, poolaasta, viimase põhiolemus, teistel tsivilisatsioonidel, lääs, tähtsaim organ, unesco, haruldast kultuuri, ero, nato, aastail 1993, põhitegevuseks, liikmesriigid, opec, põhilised inimõigused, inimõigused, konventsioon, konventsioon, alla 15, euroopa lõimumine, liidu raames, ülevõtmine, coudenhove, vabaduse saavutamiseks, euroopa ühendused, edaspidised eesmärgid, laienemisi, demokratiseerus järk, bulgaarias, kasvas offshore, suured teened, lennukiga reisides, schengeni lepinguga, seevastu 1986, enamikul el, üheks tagajärjeks, eküü, euroga liitumiseks, kupüürid, eesistujamaa välisminister, eesistuja ülesandeks, volinikud, komisjon, europarlamendi võim, eesti saadikud, raportis, kohtunikud, igast liikmesriigist, pank, novembril 1993, asüüli, a novembris, teised mandri, seni el, liidu pädevuses, ühtne varjupaiga, britid, sellised teemad, uuendusi, euroopa lipul, euroopa hümn, euroopa juhtlause, euroopa päev, vabakaubandusleping, teistes riiki, kuni 3, taotlemiseks, vastuvõttev el, el kodanikul, liikmesriigil, osa riike, uute el, maist, eurostati andmetel, esimeses grupis, kahe aastaga, reguleeritud kutseala, tööjõuvahendus, kodulehekülg, eurese koduleheküljel, invaliidsus, samad õigused, dividendilt, fie, meist madalam, kõigis liikmesriikides, el väliskaubanduspoliitika, el poliitikud, tollimäärad, põllumajandussaadustel, niisuguse impordi, ekspordipiirangud, teiste ida, eesti tollibürokraatia, hinnaerinevustest, vaba liikumine, eesti näitaja, käibemaks, euroopa komisjon, minimaalne käibemaksumäär

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
29
odt
III kursuse materjal
32
doc
Ühiskonnaõpetus II kursusele
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun