10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annzuu
Õppematerjali autor
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse.
Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koaala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all. Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga
...7 3.Kokkuvõte................................................................................................................................8 3 1. Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad. 4 2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on
KOAALAD Jennifer Jane Juhanson Pärnu Vanalinna Põhikool 4b klass Sissejuhatus · Koaala on tiheda karvkattega omamoodi loom ja ta elab ainult Austraalias. · Esimeses peatükis räägin koaalade välimusest ja käitumisst. · Teises peatükis kirjeldan koaalade toitumist. · Kolmandas peatükis räägin nende paljunemisest. · Neljandas peatükis räägin koaalade vaenlastest. · Ning viiendas ja kuuendas toon välja koaalade küttimise ja kaitsmise. Välimus ja käitumine · Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. · Koaala liigutused on aeglased.
Referaat Koala ja tema elu Koostaja: Kermo Jan* Juhendaja: Puudub 2010 1.1 Sissejuhatus Koala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade oidamisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koalad on looduskaitse all. Selle teema valisin, kuna mind huvitavad loomad ja tahtsin koalade kohta rohkem teada saada. Referaat käsitleb koalade ajalugu ja levikut, käitumist; nende hävimist ja tänapäevast olukorda. Pü�
koaalad on kohastunud eluga puuvõrades. Neil on haardkäpad ja teravad küünised ronimiseks ning osal ka haardsaba, mis talitleb puuokstest kinnihoidmisel nagu lisajalg. Puukängurud elavad troopilistes metsades, kus nad toituvad lehtedest ja viljadest. Neil on pikemad eesjäsemed ja lühemad tagajäsemed kui maa peal elavatel sugulastel. Koaalad Koaalat nimetati vanasti kukkurkaruks. Ta on kukkurloom, kes kuulub kuskulaste sugukonda. Koaala elutseb Ida- Austraalia eukalüptimetsades puu otsas, pikkus 70- 80 cm, kaalub kuni 16 kg. Koaala on jässakas ja sabatu. Kukkur avaneb tal taha. Poegi on tal üks harvem kaks. Kui poeg on kukrust väljunud, umbes 9 kuu vanuselt, kannab ema teda seljas ning toidab piima ja erilise sooleeritisega. Eukalüptilehed pole kuigi toitvad, sellepärast puhkavad nad kuni 18 tundi ööpäevas oksaharude vahel, et energiat kokku hoida. Puutüvest
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus- Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptile
vööndi, sest seal on pinnas pehmem. Pesauru kraabib lunn jalgade ja võib-olla noka abil. See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 12 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest. Lunn toitub peamiselt kaladest näiteks heeringas, moiva, tobias, kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest, vähkidest ja hulkharjasussidest. Koaala Koaala on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom. Nad elavad põhiliselt Ida- Austraalias. Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Aborigeenide keeles tähendab sõna koaala looma, kes ei joo. Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid