„Victoria“
Knut Hamsun
Teose peategelaseks on möldripoeg Johannes, kellele meeldib
rikas mõisapreili Veronica. Johannes oli looduslaps : unistaja ja seikleja , teadis kõike ümbruskonna loomadest ja lindudest .
Raamat algab sellega, kuidas noor Johannes viib 10-aastase
Victoria ning tema sõbrad parvega paadile. Poisist suurt midagi ei
peeta ning Johannes on veidi pettunud . Hiljem, kui Johannes vanemaks
sai, läks ta linna õppima ning temast sai suur kirjanik. Algul
kirjutas ta luuletusi ning hiljem ka raamatuid. Kõik tema kirjutised olid Victoriale, kes oli talle muusaks ja inspiratsiooniks. Kord
kohtus Johannes linnas Victoriaga, kus ta oma armastust avaldas.
Victorial oli põues üks Johannese kirjutatud luuletus ning ta tunnistas , et armastab ka teda. Nad suudlesid, kuid hiljem rääkis
Victoria, et tema isa ei lubaks neil kunagi koos olla ning et nad ei
saa paariks. Johannes sõitis välismaale ning kirjutas seal mitu
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
94 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
yourmomlikewhoa
Õppematerjali autor
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun
,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha,
Knut „Victoria“ Otto - domineeriv,tugev,mehelik Johannes - endasse tõmbunud 1.ptk - Teose peategelane on 14-aastane talupoiss nimega Johannes,kellele meeldis 10-aastane tüdruk mõisast Victoria.Ühel päeval Johannese isa käseb tal sõidutada inimesed saarele.Johannes küsib Victorialt,kas ta võib teda sülle võtta ja maismaale viia.Victorial pole selle vastu midagi, kuid siis sekkub Otto,võtab Victoria paadist sülle ning viib maismaale.Johannesest ei peetud lugu ning kõik arvasid end temast üleolevat.Hiljem Victoria ja Johannes lähevad kivimurrule. Johannes näitab tüdrukule tema välja graveeritud nime kividel ja tunnistab,et tunneb midagi Victoria vastu,kuid too ei vasta samaga. 2.ptk - Johannes sõidab linna.Seal ta õpib,kirjutab luuletusi ning 19-aastaselt tuleb tagasi.Laeva pealt ta märkab,kuidas üks tüdruk on uppumas.Johannes koheselt sukelub vette,et aidata abitut
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aasta
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesu
Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid