Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck
Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse
Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e
unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid''
seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehatemperatuur, vee sisaldus, soolsus, suhkru sisaldus, vere näitajad, pH, jne
Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne. Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne). Kroonilise valu patogeensus:
Delirium tremens - lühiajaline, kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos somaatiliste häiretega. (pärast alkoholi kasutamise katkemist) Kaasnevad sümptomid: insomnia - unetus, treemor - värisemine, hirm, krambid, teadvuse hägunemine, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid. Sageli luulumõtted, agiteeritus - ärrituse/rahutuse seisund, vegetatiivse närvisüsteemi hüperaktiivsus Diagnoosimiseks peavad olema psüühilised sümptomid - ärevus, depressioon ja unehäired Somaatilised sümptomid sõltuvad kasutatavast ainest. (vt. ülespoole) Võõrutusseisund tuleb panna peadiagnoosiks juhul, kui see on arsti poole pöördumise peamine põhjus ja nõuab meditsiinilist tähelepanu. 9. Skisofreenia diagnoosimise kriteeriumid Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuu aja jooksul vähemalt nõrgalt esimena 2 järgnevatest sümptomitest: ● Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine
tähelepanuraskusi? Kas neid esineb ka praegu? 2. Kas teie suguvõsas on või on olnud varem skisoafektiivsed tunnuseid? 3. Kas patsient on kuritarvitanud uimasteid või alkoholi? 4. Kas patsiendil on raskusi inimsuhetes, perekonnaelus või tööl? 5. Kas patsiendil on esinenud unehäireid? 6. Mis võiks olla võimalik haiguse esile tuleku põhjus? 7. Kas patsiendil on olnud või on depressioon või mania? 5 Õendusplaan Probleem ja Eesmärk Õendustegevus Hinnang ja kuupäev kuupäev Patsient on elevil ja Patsiendi luulud ja Luua patsiendi ja Patsiendi luulud ja kärsitu, tingitud hallutsinatsioonid on enese vahel usaldus hallutsionatsioonid hallutsinatsioonidest taandunud. suhe. on vähenenud kuid ja luuludest
* süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine
Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni; tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, erald
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
F0 Orgaanilised psüühikahäired jt Psühhoaktiivsetest ainetest F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt tingitud psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired,
Residuaalne skisofreenia esiplaanil skisofreenia negatiivsed sümptomid: anamneesis on vähemalt üks selgekujuline, skisofreenia diagnostilistele kriteeriumidele vastav psühhootiline episood; vähemalt aastapikkune periood, mille vältel ägedate sümptomite, nagu luulumõtete ja hallutsinatsioonide intensiivsus ja esinemissagedus on olnud minimaalne või oluliselt nõrgenenud puudub dementsus või aju muu orgaaniline haigus või häire; puuduvad krooniline depressioon ja hospitalism, mis piisavalt seletaks negatiivsete häirete olemasolu. Lihtne skisofreenia harv süvenevad aeglaselt käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda ja langeb kogu tegevuse tulemuslikkus. luulumõtted ja hallutsinatsioonid ei ole silmnähtavad ning see seisund pole nii selgelt psühhootiline ilmnevad residuaalskisofreeniale iseloomulikud negatiivsed tunnused http://www.youtube.com/watch?v=LWYwckFrksg Tänan tähelepanu eest
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
.............................. 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine.
aktiivsuse tõus (mania või hüpomania), teistel juhtudel meeleolu alanemine ning energia ja aktiivsuse alanemine (depressioon). Paranemine on episoodide vaheperioodil tavaliselt täielik. Kuigi diagnoos maniakaal-depressiivne psühhoos hõlmas algselt ka patsiente, kellel oli ainult depressioon, kasutatakse praegu terminit maniakaal-depressiivne häire või psühhoos peamiselt bipolaarse häire sünonüümina. F4x Foobsed ärevushäired Häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga. Foobne ärevus pole subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult eristatav teistest ärevuse tüüpidest. Selle tugevus võib varieeruda ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Isiku tähelepanu ja mure võib
Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria
04.2007): - Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise. - Suitsiid: enesevigastuse ja suitsiidirisk on kõrgem inimestel, kes kuuluvad isiksushäirete B-klastrisse, näiteks piirialast tüüpi isiksushäirega inimesel; - Ainete väärtarvitamine: alkoholi ja narkootikumide või ravimite sõltuvuse oht on eriti B- klastri isiksushäiretega isikutel; - Depressioon, ärevus ja söömishäired; - Ennast-hävitav käitumine: nii käituvad eriti piirialast tüüpi isiksused, näiteks kaitseta vahekord või hasartmängude mängimine; - Vägivald ja mõrv: agressiivne käitumine on suureks riskiks paranoiliste ja düssotsiaalsete isiksuste seas; - Vangistus: tõsiste kuritööde toimepanemise risk on düssotsiaalsel isiksusel. See seisund on vangide seas harilik.
situatsioonide kohta) TEGURID/PÕHJUSED - biopsühhosotsiaalne mudel *bioloogilised põhjused (kaasasündinud + eluviis) *psühholoogilised tegurid (isiksus ja stressorid) *sotsiaalsed tegurid (nt väärtused) - stress-diatees mudel (selle jaoks, et teatud häire avalduks, on oluline meie soodumus antud häiresse haigestuda (pärilikkus – soodumus – diatees) ning millised on pingefaktorid) *soodumus ehk diatees *momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress DIAGNOOS - intervjuu patsiendiga - iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom - oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne. - sümptomid kokku moodustavad häire (nt depressioon) VAIMSETE HÄIRETE KLASSIFITSEERIMINE - kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks - diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel (DSM-V: välja töötatud USA-s ja RHK-
teenäitajaks, kuidas ta end üleval peab pidama, et superego ootusi täita. Niisiis miski püüdleb naudinguid, mina testib reaalsust ja ülimina taotleb täiuslikkust. Nende kolme meeskonnatöö korral on inimesel harmooniline isiksus, integreeritud käitumine ja meeldivad emotsioonid. Konflikti korral on esimene signaal ängistus (ärevus või hirm, das Angst, anxiety). Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety). Selle teooria omandanud psühhoanalüütik ei hakka patsiendis ärevust leides otsima, miks see seal on, ta teab, et vabalt lainetav ärevus on seal alati olnud
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Mari-Liis Soobik SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid................
Skisofreenia on haigus, mida ei saa ära hoida, küll aga on võimalik kontrollida selle kulgu, parandades atmosfääri kodus, tarvitades ravimeid ja püstitades reaalseid eesmärke. Skisofreenia põhjused. Uurijad on võtnud seisukoha, et teatud defekt ajus, kas siis ehituslik või keemiline, annab eelsoodumuse haiguse tekkeks. Miks on sellised muutused ajus tekkinud, on siiani teadmata. Kui on olemas eelsoodumus, siis haiguse võib vallandada väike tegur nagu stress ja pinge. Täpsed tekkepõhjused on senini teadmata. Ilmselt mängivad haiguse avaldumisel tähtsat rolli nii geneetilised kui ka keskkonnatingimused. X - HAIGUS + - Y X- inimese psüühiline ja füüsiline tegevus. Nõrgestavad tegurid: Tugevust tõstvad tegurid: Pärilikud haigused -Psühhoosivastased jt. ravimid Sünnieelsed ja sünnitüsistused -Orgaaniline paranemine
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid:
kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid:
· Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest · Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused Isiksushäire · Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · Ebanormaalne käitumismuster on püsib ja pikaajaline · Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
· Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. · Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda. · Aju neuromediaatorite osas on oluline roll dopamiini "ületootmisel", dopamiin on keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Kui dopamiiniretseptorid ravimiga blokeerida, siis osa skisofreenia sümptomitest kaob. · Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas skisofreeniasoodumusega isikud haigestuvad või mitte. Meeste ja naiste skisofreenial on palju erinevaid jooni. Naistel avaldub skisofreenia
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti,
millest kujunevad ka psüühikahäired. Selle grupi häirete tüüpiliseks näiteks on Föllingi tõbi. 3)Looteea ja sünnikahjustused Looteeas luuakse närvisüsteemi edasise täiustumise alus. Mitmete infektsioonide tekitajad võivad ema organismist läbi platsentabarjääri tungida lootesse ja häirida selle arenemist. Loote arengut kahjustavad ka mitmesugused eksogeensed mürgid, mis ema organismi kaudu satuvad lootesse. Loodet kahjustavad ka laialt levinud olmemürgid : nikotiin ja alkohol. Seejuures mõjutab loodet ka isa alkoholism. Loote kahjustused võivad tekkida ka mehaaniliste traumade tagajärjel. 4)Psüühikahäirete elupuhused põhjused Sünnist alates mõjuvad inimesele kõik keskkonna tegurid millega ta kokku puutub. Sotsiaalne keskkond mõjub pealmiselt just psüühikale. Inimese elu eri etappidel erinevad organismi üldised, sealhulgas ka närvisüsteemikaitsevõimed tunduvalt. Teadlikult ja tahtlikult kasutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
