Kliimavööndid (1)

ASEND
KLIIMA
MULLAD
TAIMESTIK
LOOMASTIK
Jäävöönd
Antarktika maailmajaos . Antarktise mandril . Pooluste juures.
Kliima on väga külm. Aga seal on väike aurumist on seal kuiv külm.
Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi mis huumust tekitaks. Seal on igikelts.
Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub
Mõned loomad toituvad vees olevatest vetikatest ja lihasööjad söövad seal teisi loomi.
Näited: sinivaal, keiserpingviin , jääkaru, morsk , valgevaal, hüljes
Tundra
Asub Euraasia põhja osas ja Ameerika põhja osas ja natukene gröönimaa lõuna küljest.
Lühike suvi. Talved pikad. Enamasti on külm.
Nõrgalt arenenud mullastik. Kidur taimestik ei anna pissavalt org. Ainet et tekkiks huumus .
Liigivaena taimestik. Esineb igikelts ja taime juured ei suuda tungida masse . Enamasti on seal samblikud . Näited: drüüas, kukemari, landi samblik, vaevakask, lumi-käokõrv.
Eluga tundra karmi kliimaga on kohastunud vähe loomi. Taimetoiduliste loomade elu sõltub peamiselt nende toidulaua rikkusest. Näited: lemming , lumekakk, põhjapõder;
Parasvöötme Okasmetsad
Asub Euraasias ja Põhja Ameerikas Natukene põhjapolaarjoonest allpool. On enamasti sisealadel.
Taiga vööndis valitseb jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vett tuleb aasta läbi.
Leedemullad . Vesi langeb maha ja imbub pinnasesse võttes kaasa vajalikke orgaanilisi aineid. See on leetumine.
Okasmetsades domineerib 4 perekonda: igihaljad, mänd, kuusk ja nulg ning suvehaljas lehis. Siin-seal on ka lehtpuid ( kask , haab). Tume taiga(kuusk, nulg). Heletaiga (mänd, lehis). Näide: mänd, kuusk, ebatsuuga , pohl, põdrasamblik, siberi lehis, kanada tsuuga, mustikas .
Liigivaene loomastik. Iseloomulikumad oleks paksu karvaga kiskjad kes peavad jahti taimtoidulistele loomadele. Linnud toituvad käbide seemnetest. Näide: karu, hunt, soobel, siidisaba , põder, saarmas .
Parasvöötme Mussoonmets
Euraasia mandri idaosas Venemaa Kaug-Idas, Kirde- Hiinas, Jaapani saarestiku põhjapoolsetel saared.
Suvel liigub soe ja niiske mereline õhumass. Talvel aga mandriline õhumass Venemaa poolt.
Mussoonmetsade mullastik on väga vahelduv ning sõltub ala geoloogilistest ehitustest. Peamiselt on ikkagi pruun mullad .
Taimestik on liigi rikas ja mitmekesine .
Näide: luuderohi , humal, mets-seahernes.
Väga liigirikas . Seal on väga erilisi loomi.
Näide: pruunkaru , orav, ussuuri tiiger
Parasvöötme Sega-ja lehtmetsad
Euraasia lääne osas. Põhja-Ameerika ida osas.
Suvel on soe. Talvel on külm. Sajab suvel rohkem kui talvel.
Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv.  Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.
 
Taimestik on liigirikas. Need metsad on sügiseti väga värvilised. Lehtmetsade rindelinne ehitus on keerukas. Seal kasvavad enamasti lehtpuud. Näited: harilik tamm, kanarbik, sinilill, suhkruvaher, pöök, sarapuu.
Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklites ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad . Enamus elavad terve aasta ilma talveuneta. Siin on ka linde kes toituvad puude seemnetes. Rändlinnud on enamasti putuktoidulised.
Rohtla
Leidub mandrite sisealadel ja rannikuil mida uhuvad külmad hoovused.
Seal on vähe sademeid. Ja vesi aurub kiirelt ära kui seda sajab ja selle pärast on seal kuiv.
Seal on kõigi viljakamad mustmullad. Seal on palju taimi mis rikastavad sealset huumuskihti. Kuna seal puid eriti pole, siis pole taimi kes väga palju seda huumust tarvitaks.
Eas kasvavad kuiva lembesed taimed. Taimi on seal valju võrreldes sealse kuivusega. Taimed õitsevad ja kasvavad ja kasutavad vett eri aegadel selleks on seal palju taimi.
Näited: hikkoripuu, hõbevaher, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, pojeng , kurekell, tamm, habehein.
Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes.
Näide:  haukur, piison, koiott , vaskuss, pimerott , suurtrapp, tuttvutt, tuhkur     
Vahemereline Põõsastik ja mets
Asub peamiselt vahemere ääres. Natukene Austraalia lõuna osas. Natukene Aafrika lõuna tipus .
Valitseb kuiv ja päikseline suvi ning vihmane ja külm talv.
Seal on tavalised mullad. Aga kuna seal on enamasti mere ääres on seal nagu ikka liiv nagu randades ikka  on.
Taimed on kohastunud põuaga. Ülekaalus on enamasti igihaljastest koosnevad põõsastikud. Kunagi oli seal mets mis hävis karja kasvatamise käigus või metsa tulekahju.
Näide: korgitstamm, rosmariin, oleander, pistaatsia, loorber , lilekstamm, oliivipuu , maasikapuu.
Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe ainuüksi sellele vööndile omaseid loomaliike . Enamasti on naabervööndist tulnud loomad.
Näide: muflon
Kõrb
Kõrbed asetsevad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel.
Seal on kuiv troopiline kliima. Õhk on seal väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid on VÄGA vähe.
Seal on väga väike huumus kiht ja sellepärast üsna helehallid.
Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe taimed sisaldavad enamasti tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. Neil on sügavale ja hästi tugevasti harunenud juurestik . Enamik taimi on lühieataimed.
Näide: kaktus , piimalill, aaloe , velviitšia, mugulnurmikas, saksauul, tääkliilia, kaameliastel.
Loomi on vähe ja nad on kohastunud sealse veevaese kliimaga. Nad on enamasti heleda värvilised. Paljud loomad jäävad suveunne. Paljudel puudub higinääre. Hästi elavad seal roomajad . Neil on veekindel nahk.
Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan , skorpion , kaamel
Savann
Jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete ning kõrbete vahele.
Aasta jaguneb seal kaheks: niiske ja kuiv.
Seal on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida.
Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil on tugev tihedasti põimunud juurestik. Puud kasvavad hõredalt. Sealsed taimed taluvad hästi põlenguid või kiiresti taastuda.
Näide: ahvileivapuu , akaatsia, sõrmrohi, hiidhirss.
Loomastik on liigirikas. Enamasti rohusööjad imetajad. Kõik loomad söövad eri taimi ja nende osasid ja eri aegadel. Seal on termiitide kõrged pesad .
Näide: koaala , sebra, emu, lõvi, elevant, ninasarvik , termiit, hüaän  
Ekvatoriaalne vihmamets
Ekvaatoriäärsed alad.
Valitsed Palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima kus aastaaegu pole. Keskmine temp. on +25 C. Ja aastas sajab 2000 mm.
Seal on kujunenud ferralliitmullad. Neil on punane värvus sest seal on palju raua- ja alumiiniumoksiide. Sademed vihmad viivad toitained sügavale.
Seal on väga palju taimi. Taimed ladestavad süsihappegaasi oma juurtesse. Taimed võivad isegi ühel ajal vilju kanda ja õitseda. Veekogude kallastel võib märgata mangroovitaimi.
Näide: mangroov , viigipuu, amasoonase viktooria , kakaopuu, kautšukipuu, hiidbambus.
Loomastik on liigi rikas. Loomade vahel toimub väga tugev konkurents . Loomad on seal lärmakad.
Näide: gorilla , tõmmukaiman, kapibaara, anakonda , jaaguar, taapir , aara.