50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andree301
Õppematerjali autor
.....17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23 Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................................................................................................26
meteoroloogiateenistuse rajaja, tuntud meteoroloogi BuysBallot' haua ja selle ümbruse. Ka minu enda suvilast Murastes tuiskas 4. juulil 2002 üle maadligi pugiga äikesepilv, mis painutas rohuni noored kased, kõrge paekalda all aga murdis suuremaid puid. Meie kliima sõltub oluliselt tingimustest PõhjaAtlandil, suuremastaabilise atmosfääri tsirkulatsioonimustrist ja tsüklonaalsest aktiivsusest. Nagu näitavad Sirje Keevalliku, Kai Loitjärve, Jaak Jaaguse ja teiste Eesti teadlaste uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu. Eestis, kus tornaadosid on registreeritud alates 1795. aastast, näib see nii olevat. Viimase 1000 aasta jooksul kõige soojemal, 1998. aastal registreeriti Eestis 24 tornaadot. Tõsi, praegu tuntakse ja märgatakse tornaadosid kõikjal rohkem kui vanasti.
liigutakse iga viie aasta tagant uuele maale ning jäetakse vana sööti või karjamaaks. 2005. aastal oli Amazonase vihmametsas viimase sajandi kõige rängem põud. Mitmed teadlased ja teaduslikud organisatsioonid osutavad 'tipnemispunktile', alates millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset olulised muutused, olenemata sellest, milline on muutuse ulatus. Amazonase puhul on olulised tipnemispunktid temperatuur ja metsa kogupindala, mis on otseselt seotud sademete taastootmisega läbi transpiratsiooni. Amazonase vihmametsa pöördumatu hävimine hakkab kliimamudeli kohaselt juba 3-4 kraadise temperatuuritõusu korral. Lausa paradoksaalne on aga see, et suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on Amazonasele hoopis kahjulik, sest üldjuhul ergutab kõrgem süsinikdioksiidi kontsentratsioon taimekasvu.
Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv. Happelised Ookeanid. Meie Ookeanid on Maa suurim atmosfääri CO2 kogujad. Üritades ökosüsteemid tasakaalule viia, ookeanid muutusid CO2 küllastutud, mis kahjustab korallid. Korallrifid aga on koduks enamikule veealusele elustikule. Põud.
Sellepärast ongi kliima soojenemise tagajärgede olemasolu üle vaieldud juba kaua aega. Osad on kindlad, et kahjustused saavad olema väga tõsised, samas teised usuvad, et teadlased ei suuda veel tõestada, millised võivad kliima soojenemise tagajärjed tulevikus maale olla. Üldisemad tagajärjed on siiski prognoositud, kuid mõjude erinevus piirkonniti on veel segane, sest arvutimudelid ei suuda anda ühest ja usutavat vastust. Ei teata, milline maailma regioon kannatab kõige enam. Kindel ollakse aga selles, et mida kiiremini Maa soojeneb, seda suuremad saavad olema kahjustused. Mitmesugused kahtlused ja kõhklused muudavad valitsustele kliima soojenemist pidurdavate seaduste ning erinevate tegevuskavade vastuvõtmise äärmiselt keerukaks. Teadlaste kitsastes ringides ei vaielda enam teema üle, kas kasvuhooneefekt on tõsine probleem või mitte. Loomulikult on. Vaieldakse, kuidas
Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimustega, mis puudutavad olemust, olemasolu, oleva loomust: Mis on maailm
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid