Kliimamuutused (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kliimamuutus

KLIIMAMUUTUS Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.

Geograafia

10

docx

Referaat: Globaalne soojenemine

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses

Keskkonnageoloogia

2

docx

Metaan ja kliima soojenemine

Metaan ja kliima soojenemine Metaan ja kliimasoojenemine on temaatikad, mis on tänasel päeval igal juhul huvitavad ja aktuaalsed. Sellega käib kaasas ka palju erinevaid probleeme, millele oodatakse lahendusi. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siin õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, m

Keemia

8

doc

Inimtegevuse mõju keskkonnale

See kõik tekitab veelgi suurema hulga süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi, mis küll laseb Päikese soojus-valgust läbi, kuid soojus enam tagasi ei lähe, sest süsihappegaasi kiht takistab seda, n.ö "kasvuhooneeffekt". Soojus jääb Maale püsima, mis tõstab keskmist temperatuuri ning lõpptulemuseks on jäämägede sulamine, mis tekitab ulatuslikke üleujutusi üle kogu maailma, paljud liigid hukkuksid, inimesed kaotaksid kodud, osad riigid kaoksid, kliimamuutused, loodusvööndite nihkumine, ühesõnaga - tekiks ülemaailme kaos. Aina rohkem ja rohkem jääb põlluharimismaad vähemaks, ana vähemaks jääb puhast joogivett. Seda võib võrrelda jalajäljega soos. Jalajälg taastub alles umbes 7 aastaga mis on võrreltatav ka keskkonna saastamisega inimeste poolt - taastumine võtab tohutult aega. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks.

Keskkonnaõpetus

11

doc

Kliima

Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990­1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades. http://et.wikipedia.org Kõige vähem arenenud riikides elavad pool miljardit inimest tekitavad kokku alla poole protsendi maailma heitgaasidest. PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 2 of 11

Geograafia

66

docx

Globaalne kliima soojenemine

...............................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22

Keemia

8

odt

GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS .

Geograafia

31

doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

Temperatuuri tõstev tegur on ka otsene soojusenergia vool tööstusest ning olmest. Viimase osa on eriti märgatav talvel. Veel üks tegur, mis on põhjustatud inimese poolt, on tehispinnad. Kivipinnad linnas kiirgavad päeval kogutud soojust teatud hilinemisega ümbritsevasse ruumi nagu ahi. Nende tegurite mõjul linnas kujunev kõrgema õhutemperatuuriga piirkond ongi Eesti linnadest kõige paremini teada Tallinn (Jaagus 2008). Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud neelavad inimeste ja loomade poolt väljahingatud süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku, mida inimesed ja loomad sisse hingavad. Metsade hävitamine muudab atmosfääris hapniku ja süsihappegaasi vahekorda. Puude mahavõtmise tagajärjel muutub ka paikkonna albeedo ehk pinna peegeldumisnäitaja. Varem katsid metsad umbes 60% maismaast. Nüüd

Uurimistöö

Kommentaarid (0)