põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Kriisid sunnivad inimest vastu minema muutustele, millelegi uuele, kui vana toimetulekuviis on muutunud võimatuks või liialt vaevaliseks
.....17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23 Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................................................................................................26
hektarit (FAOSTAT Database), siis aastal 2010 on vajadused seoses inimkonna arvu suurenemisega 90 miljoni võrra suuremad, 4 962 miljonit ha. Põllumaa tegelik vajadus oleks 0,706 ha inimese kohta Lisaks põllumaa vähesusele ja toiduainete puudusele on probleemiks toidukaupade hinnatõus maailmaturul, mida põhjustavad järgmised tegurid: 1) elanikkonna kiire kasv arengumaades tervikuna ja nende ostuvõime kasv esmajoones Aasias ja Lähis Idas; 2) globaalsed kliimamuutused, mis vähendavad haritava põllumaa hulka, kõrbestumine, põuad ja üleujutused 3) biokütuste kasutamise kasv, mis kasutab palju erinevaid põllumajandussaadusi. Näiteks USA-s kasutatakse juba umbes 40 protsenti maisist etanooli tootmiseks. 4) kiiresti kasvavad energiahinnad, mis muudavad toidukaupade tootmise kallimaks. Praeguste poliitiliste suundumuste jätkudes kasvab biokütuste kasvatamiseks kasutatavate alade pindala 242 % võrra aastatel 2005 kuni 2030
b) Maismaa ja mere vaheldumine Maakera pind on vaheldumisi kaetud ookeani ja mandritega. Domineerivaid tuuli takistavad nii mõnelgi pool kõrged mäed. On muidki põhjusi, miks rõhk ka piki kõrg- ning madalrõhu tsoone osutub erinevaks. Mõnel pool kujunevad välja üpris püsivad kõrgrõhkkonnad, teistes jälle madalrõhkkonnad. Rõhu kontrastid panevad õhu liikuma ja liikuvale õhule mõjuv Coriolis'i jõud aitab seda keerata pöööristeks. Kuigi näiteks meie laiuskraad kuulub üldiselt madalrõhu tsooni, vahelduvad siin ikkagi kõrg- ja madalrõhkkonnad. On regioonid, millistes kõrgrõhkkonnad esinevad keskmisest sagedamini. Sama kehtib ka madalrõhkkondade kohta. Mõlemad on suured õhupöörised. Kõrgrõhkkondades ehk antitsüklonites pöörleb õhk päripäeva ja madalrõhkkondades egk tsüklonites vastupäeva. Meist läänes, Atlandi kohal, esineb subtroopilistel laiuskraadidel üpris
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige südamelähedasem. Töö ülesehitus on selgitatud annotatsioonis.
osoonikiht, happesademed, sudu; Osooniauk ehk osoonikihi oluline hõrenemine. Osooni leidub atmosfääris kõigil kõrgustel, alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini. Ligemale 90 % sellest paikneb stratosfääris, kus tema suhteline sisaldus õhu ruumalaühikus on palju suurem kui madalamal ja kõrgemal. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 2022 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris leiduvast osoonist. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli osooni troposfääris kakskolm korda praegusest vähem. Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1980ndate algusest. Esialgu polnud see kuigi suur, kuid süvenes alates 1982. a. iga aastaga. 1985
Kõik kommentaarid