Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kliima soojenemine (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Kliima soojenemine #1 Kliima soojenemine #2 Kliima soojenemine #3 Kliima soojenemine #4 Kliima soojenemine #5 Kliima soojenemine #6 Kliima soojenemine #7 Kliima soojenemine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristinapau Õppematerjali autor
referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Globaal probleemid

Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid:

Geograafia
thumbnail
2
doc

Kliimasoojenemine

Kliima soojenemine Sissejuhatus Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes globaalse soojenemise kohta. Tegu on tõsise protsessiga maailmas,mis põhjustab väga tõsiseid tagajärgi. Mis on kliima soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal Mis põhjustab kliimasoojenemist? Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi

Keskkond
thumbnail
6
doc

Investeerimine keskkonda

Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud

Majandus
thumbnail
9
doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

See osoon võib tekkida kahel viisil: osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Liiklusest, energiajaamadest jm. satub atmosfääri mürgiseid gaase, millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. 6 Kliima soojenemine Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel

Geograafia
thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud...........................................................................

Keemia
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Fotosünteesi aeglustumine; Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

 Fotosünteesi aeglustumine;  Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid;  Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta:  Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist;  Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;  Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused:  Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused ­ sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused ­ kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 ­ 100 cm ­ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused ­ väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused ­ suur niiskus ja palju soojust, tüse

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

trooperdadon profiilipilt
trooperdadon: täiesti mõtetu
13:05 09-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun