Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1
polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademete tekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Suvel on päevane kuumus tohutult suur, kuni 40- 50 kraadi. Öösel jahtub õhk kiiresti, kuid temperatuur ei lähe alla 20 kraadi. Talvel käib päike madalamalt. Ööpäevaste temperatuuride kõikumised on väga suured. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asub umbes 40. ja 65
Eesti kliima Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://www.feebleminds-gifs.com/kids-clipart1.html Eesti kliimat kujundavad tegurid Parasvöötme Kaugus läänetuuled ja ekvaatorist, tsüklonid, saabuv erinevad päikese- õhumassid kiirguse hulk Kaugus Reljeef – Eesti ookeanist, kõrgustikud Põhja-Atlandi soe hoovus http://meteonews.ch/en/Weather_Map/CEE/Estonia 13.01.2012 Päikesekiirg • us Eesti asub parasvöötme põhjao
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm. Parasvöötme õhumass-See tekib 50-60 laiuskraadidel. 1.Mereline- Suvel: jahe ja vihmane ; Talvel:
Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis?
A B C A T E A D U S Maakera kliimad M Ekvatoriaalne vöönd A A T E A D U S Niiske ekvatoriaalne kliima (1) M · Kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd A · Sademeid küllaldaselt ühtlaselt A aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm T · Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca E 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes A suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8- 11°C )
...............................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus.......................................................................................................9 4.1. Klimaatilised aastaajad..........................................................................................................9 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................11 4.3. Sademed...........................................................................................
Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem 41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on
Kõik kommentaarid