sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. hulk on väga suur 1000mm. 18. Tuulte roos näitab millisest suunast puhuvad tuuled.Linnade 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid: plaanerimisel. · Suur geograafiline laius 57- Pl 19. Inimtegevus soodustab: · Merelise õhumassid · Kliima soojenemist · Mandrilised õhumassid · Osooni kihi hõrenemist · Läänemere mõju · Happe sademe teket · Pinnamoe mõju Läänemeri 6
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. Kasvuhooneefekt hoiab Maa atmosfääri keskmise temperatuuri stabiilselt kõrgemana kui see oleks ilma kasvuhooneefektita. Kui kasvuhoonegaase satub atmosfääri liiga palju, siis hakkab see soojenema. Kui üleilmne temperatuur tõuseks, siis suureneks sademete hulk, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti, kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Inimene võimendab kasvuhooneefekti peamiselt fossiilsete kütuste põletamisega (nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi). 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas see mõjutaks Eestit? Kui üleilmne temperatuur tõuseks, siis suureneks sademete hulk, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti, kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 16
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja
Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliima riigid- Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksa rannik, Jüüti poolsaar ja Norra läänerannik. Üleminekulise kilim riigid- Eesti, Ida euroopa lauskmaa kaguosa Kalmõkkia. Mandrilise kliima riigid- Venemaa, Ukraina. 10.Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima? Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? Maailmas võib olla ka palju muid tegureid mis seda mõjutanud on 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks? Kõige suurem on Eestis päikesekiirguse hulk rannikualadel ja saartel. Kõige väiksem kõrgustikel. See on tingitud laiuskraadidest. 19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? Eesti kõrgustikud tekitavad sademeid, äikesevihmasid ja lumikatet sest kõrgustike ületav õhumass tõuseb kõrgele mille käigus õhk jahtub ning tekib vihmapilv. Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk
Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused.
kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on
Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus? Lääne-Eesti madalik (0-20m); Pärnu madalik (30-50m); Põhja-Eesti rannikumadalik (30-50m); Alutaguse madalik (30- 50m)
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula
LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis
tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine) Kõrg-ja madalrõhkkondade paiknemine, Õhu liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik.
Teise küsimustiku saatis autor Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajatele Külli Loodlale ja Ain Kallisele. Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid. Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega. 1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel (Raukas 1995: 190).
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
Soodepinnavormid on rohu- ja samblamättad,älved ja laukad. 3.) Üleminukuline e paraskontinentaale kliima tuleneb eesti asendist euraasia mandri loodeosas. Seda mõjutavad nii atlandi ookeani mereline õhk kui ka euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk. Peamisteks eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid.päikesekiirugus- kõige enam saavad päikesevalgust rannikualad ja saared, vähem kõrgustikud. Suve-talve päikesekiirguse hulk on väga erinev. Jaotamist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest, kaldumine päikesekiirte suhtes. Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi
õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma) Läänemerest läheb põhjamerre palju rohkem vett kui põhjamerest tuleb läänemerre. Sissevoolu allikad on sademed, jõgedest ja põhjamere sissevool. Väljavoolu allikad on vee auramine ja väljavool põhjamerre. 4
Tuulealustel nõlvadel on kuiv. *mäestikud takistavad õhumasside liikumist. Alpi mäestik takistab Euroopas külma õhku edasi liikumast. P-Am võib külm arktiline õhk liikuda L-Am-sse kuna mäestikke pole ****4)kaugus ookeanidest ja meredest *mussoonid! *briisid! Mereline kliima:* temp amplituud väike *suvi jahe, talv pehme *sademeid rohkem *tuuled tugevamad Mandriline kliima:* temp amplituud suur *suvi soe, talv külm *sademeid vähem *tuuled nõrgemad *Eesti kliimat mõjutab Läänemeri Kevadet-mere ääres külmem,sest merel võib soojuskaja minna jää sulatamiseks Talvel-toob soojemat õhku Suvel-mere ääres pilvi ei ole, sest merelt tulev õhk on jahe ja ei liigu üles, kuna on raske- ei teki pilvi ja need tekivad alles kaugemal mandri kohal merest eemal Sügisel-mandril külmem,sest meri jahtub aeglasemalt-mere ääres soojem ****5)hoovused ...on vee kindlasuunalised liikumised ookeanides. *Soojad(punased)-ekvaatorilt pooluste poole
tuiskab, esineb ka jäidet. Kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temp. tõuseb, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala frondi ees. · Külm front: tekivad võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemp. langeb järsult, võib sadada hoovihma. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja algab külma õhu sissevool. Sajuala frondi taga. TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID · Tsüklon ehk madalrõhkkond ja antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. · Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni taga valitsevad loode- ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni põhjapoolsemas osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronti pole, temp
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid.
sulama sadu frondi ees. 50. Iseloomusta KÜLMA FRONTI. > tekivad võimsad rünksajupilved ehk sajab paduvihma ja esineb äikest. >õhutemperatuur langeb järsult >võivad olla hoovihmad Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul põhja ja loodesse algab külma õhu sissevool. sadu frondi taga. 51. Mis on TSÜKLON? madalrõhkkond (>tekib siis, kui on palav). 52. Mis on ANTITSÜKLON? kõrgrõhkkond (>tekib siis, kui on jahe). 53. Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja? frontidel ookeanide kohal. 54. Kas tsüklonid on enamasti sirgjoonelised või lainetavad? enamasti lainetavad. 55. Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad? läänest itta. 56. Mis valitsevad tsükloni eesosas (idaosas)? kagu ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. 57. Mis valitsevad tsükloni tagaosas? loode ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks. 58. Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas? idakaare tuuled ja fronti pole
mandriteks ning ida-läänesuunalised erinevused. Tekib ja realiseerub rõhujõu, Corolise jõu (1 rakulises puudub) ja turbulentssisehõõrdejõu toimel. Kolm rakku on nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Rakud jagunevad päri ja vastu rakkudeks. Üks rakk käib tagurpidi. Polaarfront on subtroopilinefront. Meil on läänetuuled. 1rakuline oleks aint hadley tsirkulatsioon idatuul? 3 polaar ferreli hadley rakk 7. Mis on tsüklon? Kuidas pöörleb õhk tsüklonis põhja poolkeral, kas tegu on tõusva või laskuva õhuvooluga (skeem)? Milline ilm on tsüklonis? Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja tõuseb perifeeria suunas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhja- ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab frontide süsteem.
voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest
kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse
kondenseerub telkivad pilved, õhurõhk langeb kiiresti, tuul tugevneb, taevas tõmbub pilve, hakkab sadama lausvihma, talvisel ajal lund ja tuiskama. Temperatuur tõuseb alati märgatavalt. b. Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk, mis on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu üles, õhurõhk ja temperatuur langeb väga kiiresti, soojal ajal sajab paduvihma ja esineb äikest 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklon on suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. Õhk keerleb kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved ning sademed. Pilvise, tuulised ja sajused ilmad. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhk langeb, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb, millega kaasneb püsiv ja selge ilm. 18
Mõlema õhuvooluga kaasnevad sademed, kuid sooja frondi sajuala on ees ja külma frondi korral on see taga. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse - peamiselt on kõrge temperatuur, b. asub meie kohal - pilvine ja sajab vihma, tuuline. c. jääb meist põhja poole - jahe õhuvool 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. joonis 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on parasvöötme tsüklonitest 2-3 korda väiksemad, nende õhurõhk keskmes on madalam ja õhurõhu gradient on suur. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Nähtus atmosfääris, kus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalaineline soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Inimtegevuse tagajärjel on kasvanud süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk
muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse frontogeneesiks ja protsessse, mille tagajärjel front hävib, nimetatakse frontolüüsiks. KLASSIFIKATSIOON: SÕLTUVALT PIKKUSEST JA OSATÄHTSUSEST TSIRKULATSIOONIPROTSESSIS: *Peafrontide pikkuseks võib olla mõnisada kuni mõni tuhat kilomeetrit ja nendel arenevad tsüklonid või tsüklonite seeriad. Peafrondid lahutavad erineva geograafilise päritoluga õhumasse, mille omadused erinevad tunduvalt. *Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Valdav enamik soojadest frontidest on anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles
11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga. Madal-Eesti Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
