Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

40

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord

Informaatika

10

doc

Skriptikeeled

KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire

Javascript

8

doc

Scriptikeeled

Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid ­ Kiire loomistsükkel ­ Lihtne õppida ­ Platvormist sõltumatu ­ Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused ­ Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) ­ Kood avalikult nähtav ­ Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai see nimeks LiveScript · Peale suuremat levimist on talle tehtud laiendusi eri firmade poolt

Arvutiõpetus

134

pdf

Programmeerimine PHP

programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel. Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 18.718% 2 C 16.891% 3 PHP 10.390% 4 C++ 9.911% 5 (Visual) Basic 8

Allika?petus

15

doc

Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda

Tallinna Inglise Kolledž Tauri Pupart 8a klass Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda Uurimistöö Juhendajad: Kersti Jankovski Paavo Viilup 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Projekt progeTiiger 4 1.1

Programeerimise põhikursus(java)

11

docx

ICD0007 - Veebitehnoloogiad teooria/konspekt

| tähendab bitwise or ja sellega saab eraldada konstante. $str = join(‘ + ‘, [1,2,3]); $list = explode(“,“, “1,2,3”); list ($host, $port) = explode(“:”, “localhost:80”); See on üsna advanced asi, kuidas saab otse muutujatesse asjad. Kui on rohkem asju, siis need, mis üle jäävad, lihtsalt ei arvestata. Klassid ja objektid (34:30) Require näiteks toodud sama, mis Javas on import. Nagu failid oleks teise kohta ka sisse kirjutatud. Kui mitmest kohast viidatakse samale asjale, siis ta ei laeks topelt. Koodi puhul eelistame seda.

näitab mis failile vorm edasi suunata. Vormi sisu pannakse aadressiribale võti-väärtus paarina järgi ja läheb sisendiks sisse. On teine võimalus ka neid asju saata (aga sellest räägime hiljem).

Veebiprogrammeerimine

58

docx

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

.................................................9 1.5.1 Nõuded......................................................................................... 9 1.5.2 Süsteemi tegijad........................................................................10 1.6 Arendusvahendid ja tehnoloogiad....................................................10 1.6.1 PHP............................................................................................. 11 1.6.2 JavaScript................................................................................... 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS.........................................................................

Andmebaasid ja infootsingud

55

pdf

Google App Engine

ressursse ning ka maksta tuleb vastavalt konkreetse aplikatsiooni ressursikasutuse järgi, mitte kuidagi üldisemalt, näiteks aplikatsiooni omaniku poolt ressursside üldkasutuse järgi. Seega päris suvalisi faile Google App Engine serverites hoida ei saa ning kinni tuleb pidada mitmetest reeglitest ja tuleb arvestada erinevate piirangutega. Esiteks programmeerimiskeele valik - valida on ainult kahe keskkonna vahel, Java ning Python. Käesolev juhend ongi kirjutatud Pythoni põhise keskkonna nõudmiste järgi. Kolmandate keelte (näiteks PHP või Ruby) kasutamine on reeglina võimalik vaid Java abil, kui eksisteerib Java interpretaator vastava keele jaoks. See tähendab, et võetakse näiteks PHP keeles kirjutatud skript, tõlgitakse see Java'le loetavaks ning Java käivitab selle Google App Engine platvormil tavalise Java põhise aplikatsioonina.

Veebiprogrammeerimine

Meedia

Kommentaarid (0)