Klassitsismiajastu muusikas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Klassitsism

esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“

Muusikaajalugu

3

docx

Klassitsism

!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus ­ Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus

Muusika

2

docx

Klassitsismi konspekt

3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda ­ kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ­ ooperireformi algus, psühholoogiline draama

Muusikaajalugu

8

docx

Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand

Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand  Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel  Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika:  Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu  „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“  Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760  1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism  Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780

Muusikaajalugu

2

doc

Kokkuvõte klassitsismiajastust

Klassitsism ­ ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline ­ muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat ­ kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika ­ kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia ­ 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola, tsello

Muusikaajalugu

8

docx

Kordamine muusikaks, klassitsism

Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.

Muusikaõpetus

4

docx

Muusikaajalugu Klassitsism 18.sajand, Mozart, Haydn, Beethoven

Muusikaajalugu KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat ­ kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert ­ kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett ­ neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng ­ kolmeosaline, esitajaks oli orkester

Muusikaajalugu

2

doc

Klassitsism

Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)