Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassitsism (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias .
  • Põhiideed: ratsionalism , mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE.
  • Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire , Diderot.
  • Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis
  • Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid.
  • Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid .
  • Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus
  • Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid.
  • Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA
  • ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA
  • Variatsioonid - muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5
  • Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema). Töötluses toimub teemade arendus, töötlemine, kulminatsioon (peateema ka kõrvalteema vaidlevad). Repriis - teemad taas algkujul. Vahel on ka sissejuhatus ( lühike algusosa ) ja coda ( lühike lõpuosa).
  • Sonaat - allegro vormis tähendab ETR ekspostitsiooni, töötlust ja repriisi. Vt 12.
  • Sonaaditsükkel on 3 või 4 osaline instrumentaalteos, kus vähemalt 1 osa ( tavaliselt esimene ) on kirjutatud sonaat-allegro vormis. 1. kiire ( son-allegro ), 2. aeglane ( aba, variats jne ), 3. tantsuline ( rondo, variats, aba jne ), 4. kiire, ülikiire ( rondo, variats, son-allegro ).
  • Sonaat- sonaaditsükkel soolopillile või soolole klaveri saatel (klaverisonaat, viiulisonaat)
  • Instrumentaalkontsert - sonaaditsükkel soolopllile orkestri saatel (trompetikontsert)
  • Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1. viiul , 2.viiul, vioola , tšello)
  • Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile.
  • Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile.
  • Klaverikontserti II osa on aeglane, enamasti võib olla nii ABA kui variatsioon ja rondo vormis.
  • Sümfoonia III osa on tantsuline, seal võivad olla Aba, variats või rondo vorm.
  • Klaverisonaadis on soolotsükkel ainult klarnetile või saadab seda veel klaver. Klarnetikontserdis saadab klarnetit terve orkester .
  • Sümfoonia on terve sonaaditsükkel, milles on 4 osa. Avamängus on vaid 1 osa ja see on sonaat-allegro vormis.
  • Franz Joseph Haydn sündis 1732. aastal Rohraus Alam- Austrias tõllassepa peres. Peres oli 17, ellu jäi 2 last.. Isa oli pärit Horvaatiast, kes soovis, et poisist saaks musikaalne mees, ema lootis näha poissi tulevikus vaimulikuna.
  • 1740 -1749.a. laulis ta Saint Stephani kirikukooris Viinis . Ta sai seal õppida ka viiulit . Lisaks neile pidi ta seal tegema majapidamistöid. Temast sai ka abiõpetaja. Seal oli küllaltki kasin elu ja peale häälemurret ta lõikas kooris ees oleval poisil parukalt patsi, mis teda oli häirinud ja ta visati välja. Edasi seikles ta Viinis kodutult, teenis leiba teenrina, pargil mängides, serenaadiorkestris.
  • 1759- 1761 oli ta krahv Morzini õukonnas kapellmeister ja 1761-1790 teenis ta ungari vürsti Esterhazi õukonnas. Ta pidi kirjutama lugusid ja neid ette kandma, juhatama. Seal oli teater ja palju lauljaid, pillimehi. Puhkusaega tal eriti polnud. Seal ta suutis kujundada välja palju stiile. Ta suutis koguda suurt kuulsust, kuni vürst suri ja ta oli sunnitud lahkuma .
  • Londonis oli ta aastatel 1790 – 1792 ja 1794 – 1795 , kus ta dirigeeris ta kõige tuntumaid enda sümfooniaid, tippteoseid. Oxfordi ülikool tunnustas teda audoktori nimetusega.
  • Tähtusus: *Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. *kujundas klasikalise keelpillikvarteti- ja sümfooniastiili. * lisas orkestrisse flöödi, trompeti , timpanid, klarneti . *teosed olid elurõõmsad ja nooruslikud. Humoristlik-tantsulised meeleolud vaheldusid lüürilis-eleegilistega.
  • Haydn lõi 107 sümfooniat. Kõige erilisem neist oli 1772. aastal „Lahkumissümfoonia”, kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa. Veel on tähtsaimad Oxfordi sümfoonia, Kana sümfoonia ja Üllatussümfoonia. Väga palju oli tema teostes looduslähedust.
  • Haydni tuntuimad teosed on vt 29. Veel on „Loomine” 1798 ja „ aastaajad ” 1801.
  • Haydni looming on vägagi looduslähedane, kuna ta väiksena oli nagu looduslaps, kellele meeldis looduses ringi käia. Ka õukonnas töötades sai ta süveneda loodusele. Tänu sellele ongi teostel loodusega seotud nimed nt „aastaajad” ja „kana sümfoonia”.
  • Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis Austrias. Isa oli tal Leopold Mozart, viiuldaja .
  • 2aastaselt hakkas Mozart klaveri kooskõlasid otsima . 3-aastaselt hakkas kuulmise järgi klaveril viise tegema. 4-aastaselt lõi Mozart esimesed palad . 5aastaselt valdas suurepäraselt klaveritehnikat. Kuueselt rääkis temast terve Viin . Kontsertreise mööda Euroopat alustas ta seitsme aastasena. 8aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia ning 11-aastaselt esimese ooperi.
  • 1769 - 1781 ta reisis Itaaliasse, kus Paavst Cemens XIV austas teda „kuldkannuse” ordeniga ja Belogna Accademia Filarmonica valis ta oma liikmeks.
  • 1769-1781 oli ta Salzbergi peapiiskopi õue kapelli kontsertmeister.
  • Mozart hakka oopereid kirjutama juba 11aastaselt, kuid parimad neist on loodud viimastel eluaastatel Viinis.
  • Tähtsaimad teosed on 27 klaverikontserti ja 7 viiulikontserti, ooperid „Don Giovanni ”, „ Figaro pulm”, „võluflööt”, „ Requiem
  • Looming pakatab armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Mozarti looming on sügavalt humaanne . Ta muusika on samuti mitmetahuline ja peenekoeline.
  • Ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kuid on võetud ka kaasajast. Mozart püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks muusikaliste vahenditega. Muusikalised karakterid on eluliselt mitmetahulised ja individuaalsed jooned.
    Esimesena valmis ooperitest “Figaro Pulm” (1780). 4 saateline koomiline ooper . Sädelev, lõbus ja vaimukas lugu figaro ja susanne’i võitmusest õigluse eest teineteist armastada ja abielluda.
    Don Giovanni valmis 1787. aastal. Peategelane on elunautija, kelle tegevuse läbi mõistab Mozart hukka kergemeelsuse ja naudinguiha. See on vana Hispaania legendi motiividel ühendatud. Ühendatud on tõsised ja koomilised ooperijooned.
    Tema kolmas ooper “ Võluflööt” valmis aastal 1791. Tegevus on fantastiline ja muinasjutuline. Headusega üritatakse kurjuse vastu. Ühendatud on kõik oma aja ooperi tüüpiliste ja ka draama ja kirikumuusika väljendusvahendid. Geniaalne kunstiline tervik. Palju tegelasi. Üheks toredaks peategelaseks oli linnupüüdja Papageno .
  • Mozarti mõjutas juba varajane muusikaoskus.
  • Beethoven Sündis 1770. a. flaami päritolu muusikuperekonnas. Bonnis, noorus oli karm, peres oli majanduslikult raske. Vanaisa oli kapellmeisterIsa oli õukonnas tenor, muusikateooria - ja klavessiiniõpetaja, aga allakäinud alkoholiprobleemidega muusik. Ema oli ülemkoka tütar ja haritud. Ludvig kasvas üldiselt üksi.
  • B.-d üritas õpetada tema isa, kel oli tahtmine teha temast teine Mozart, kuid tema õpetamisviisid olid ebaregulaarsed ja probleemsed. Ludvig õppis ära klavessiini, flöödi, oreli , viiuli ja vioola. Heliloojavõimed avaldusid hiljem.Ta andis isegi kontserti Kölnis, kus isa valetas oma lapse 2 aastat nooremaks ( tegelikult oli 8 aastane ). Ta jätkas õpinguid linnatetri muusikadirektori Ch. G. Neete juures, kuid seal sai käia vaid 2 aastat, sest vanaisa suri ja ta pidi ise peret ülal pidama ja raha kooli jaoks enam polnud.
  • Ta oli korduvalt armunud, tema jaoks oli armastus midagi uhket ja puutumatut. Täiesti vaimne. Seega ta tegi ka vägagi mõtlikke ja filosoofilisi teoseid.Ta pühendas mitmeid teoseid armastatutele ja need olid säravad ja rõõmsad ja ülimalt emotsionaalsed.
  • B-l oli alates 25ndas eluaastast kuulmisega probleeme ja ajapikku ta kurdistus. Ta muutus üha kinnisemaks ja hoidis eemale seltskonnast. Siiski jätkas ta teoste kirjutamist ja need omandasid enneolematu sügavuse ja väljendusjõu. Ta elas 12 aastat täiesti kurdina .
  • Beethoveni muusikas oli 9 sümfooniat ; kolmas oli heroiline „Eroica”, 5s „Saatusesümfoonia”, 6. „ pastoraalne . 9. „Ood rõõmule” oli loomingu tippsaavutus, mida tegi 2 aastat ja selles kasutati lauljaid. Tema sümfooniad olid rabavalt lihtsad ja uhked, sügavad ja mõtlikud. Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. Teose põhiidee on saatuse ja rõõmu kujundite vastandamine . Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vabadusele. Ta näitaks probleemide laiust,
  • Peale sümfooniate oli B-l ooper „Fidelio”, 5 klaverikontsert , viiulikontsert, 16 keelpillikvartetti, 32 klaverisonaati „pateetiline”, „kuupaiste”, „aurora”, „appassionata” soololaule „kaugele armastuatule”, rahvalaulutöötlusi, 2 missat, oratoorium „kristus õlimäel”, 11 avamängu ( „Leonore” ja „egmont”), 10 viiulisonaati, jne
  • B teosed olid meloodilised , jõulised, avarad, jäljendas loodushääli.
  • Beethoveni tähtsus aga on algusest peale toetunud eelkõige tema helitööde sügavalt inimlikule sisule
  • Klassitsism #1 Klassitsism #2 Klassitsism #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 186 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Insignificant Õppematerjali autor
    Beethoven, Mozart, Haydn, erinevad vormid, põhiideed ja isegi paar filosoofi.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

    Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu t

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Muusika kordamine 1. kursus

    Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul Sonaaditsükkel Mitmeosaline teos, kus I osa on sonaadivormis Plaksutamine Ei tohi teha mitmeosalise teose osade vahel Klassikud Haydn, Mozart, Beethoven Klassitsism Kunstistiil 1750 – 1830 Klassitsism Sai alguse Prantsusmaal Arhitektuuriansambel Mitmest hoonest koosnev kompleks ETK Ekspositsioon, töötlus, repriis – sonaadivormi osad! Klassikaline Kunst, mis kestab üle ajastu Classicus Ladina keeles: eeskujulik, korrapärane Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Kordamine muusikaks, klassitsism

    Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3

    Muusikaõpetus
    thumbnail
    4
    doc

    Klassitsism

    Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus ­ esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid

    Muusika
    thumbnail
    2
    doc

    Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid

    Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ­ ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ­ ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast ­ sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel ­ instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ­ ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett ­ kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert ­ sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) ­ Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahaliselt ei toetanud. Teeni

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Klassitsistlik muusika, Haydn, Mozart

    KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,teg

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Klassitsism

    6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Klassitsism

    KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus ­ esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.

    Muusika




    Kommentaarid (10)

    Sillu profiilipilt
    Sillu: Kui ma seda alla laadisin, ei osanud midagi nii head loota. Väga hea materjal, kahju ainult et liiga hilja avastasin selle enda jaoks. :)
    21:29 09-10-2008
    Serg0 profiilipilt
    Serg0: Väga hea materjal, suureks abiks, ei ole liiga pikk, faktid faktid faktid..
    22:59 10-05-2009
    sannuv profiilipilt
    sannuv: Taaskord ikka korralik materjal :)
    21:20 11-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun