Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas
Muusikaajalugu KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello
6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika
Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3
parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku".
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kamm
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilaul
Kõik kommentaarid