Klassitöö streigi korraldamisest. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Tähtaeg ja tähtpäev

Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Oletame, et tööaeg on E-R kell 8:00-17:00. Streik soovitakse teha 24.03

Õigusõpetus

1

docx

Juhtimise klassitöö nr3

Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev - Kui kiri, mis tuleb saata tööandjale ja ka KOV-le panna postiga teele siis seda oleks pidanud tegema kas 22. (esmaspäeval) või 23. (teisipäeval) märtsil 2010. See, kummal päeval kiri posti panna, oleneb muidugi ka sellest, mis standardiga kiri saadetakse ­ kas liht-, täht- või väärtstandardkirjana. Kui seda oleks saadetud lihtkirjana ja pandud posti 23. märtsil, siis oleks jõudnud kiri KOV ja tööandjale 24. märtsiks ehk kolmapäevaks. Ja kuna KTLS § 18 (3) järgi tuleb hoiatusstreigist tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva, siis KOV-l ja tööandjal on alates kolmapäevast kiri olemas. Ja need kolm päeva, (mil jõutakse otsusele, kas lubatakse streik, või mitte) on: kolmapäev, neljapäev, reede. - Kui teadetis/kiri viia isiklikult kohale, siis oleks seda pidanud tegema 24. märtsil ehk kolm

Õigusõpetus

72

docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika ­ alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku

Tööõigus

62

ppt

Tööõigused

kohustusest teha tööd ja tööandja ajutine vabanemine kohustusest kindlustada töötaja tööga Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist Peamised alused: poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks puhkuse ajaks ajutise töövõimetuse ajaks ajaks, mil töötaja täitis talle riigi või kohaliku omavalitsusorgani pandud ülesandeid või esindas töötajaid seadusliku streigi ajaks Seaduses ettenähtud juhtudel säilitatakse palk või makstakse hüvitust Mall Gramberg Töölepingu muutmine ja üleviimine TL muutmine ­ lepingus kindlaksmääratud tingimuste muutmine, sh mõne tingimuse lepingust väljajätmine või uue tingimuse lepingusse võtmine Üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel Vormistatakse kirjalikult Üleviimine teisele tööle ­ TLs kindlaks määratud

Õigusteadus

22

doc

TÖÖIGUSE EKSAMIKS

09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID  AÜS - ametiühingute seadus  KLS - kollektiivlepingu seadus  KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus  PankrS - pankrotiseadus  RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend  TKindlS - töötuskindlustuse seadus  TLS - töölepingu seadus  TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf  TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus  TMS - täitemenetluse

Tööõigus

34

docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste ­ töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning

Tööõigus

98

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t

Õigus

26

doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tu

Tööõigus

Kommentaarid (0)