Klassikirjand Kuidas hoida perekonda? Öeldakse, et inimene pole loodud üksinda elamiseks. On hea, kui su kõrval on lähedased, kellega võid valimatult jagada nii muresid kui ka rõõme. Et nutta, peab olema keegi, kellega jagada oma pisaraid. Et naerda, peab olema keegi, kellega koos rõõmu tunda. Et saada lahti valust, peab olema keegi, kes aitaks seda eemale tõrjuda. Et olla õnnelik, peab olema keegi, kellele võid alati loota. Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annavad lähedaste sünnipäe
Leppimine ja leppimatus Inimestele on antud võimalus väljendada oma emotsioone ning arvamusi. On võimalik leppida olukordadega või siis mitte. Tähtis on mõista, et kõik meie valikud mõjutavad ennekõike meid endid ning sellepärast ei tohi leppida millegagi, mis tegelikult rahulolu ei taga. Inimene peaks olema motiveeritud hoopis rohkem pingutama, sest kui julgeda näidata üles leppimatust, on võimalus muuta oma elu meelepärasemaks. On erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste otsuseid. Arvan, et kõige tähtsamal kohal on julge iseloomu ja eesmärkide olemasolu. Sest inimene, kes teab, mida ta elult tahab ning ei lepi vähesega, suudab tasapisi ületada ka suurimad raskused ning jõuda olukorrani, mis õnne korral toob talle soovitud tulemused või annab vähemalt tundegi, et on proovitud, mitte lihtsalt käega löödud. Samas on otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel võimalustel. Nii näitek
Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad
elluviidud,seega kas saab usaldada veel poliitikuid,keda ennem usaldatud? Tavaliselt inimesed teevad oma poliitilised eelistused, kas niisama kiiruga, ollakse asjaga tõsisemalt kursis või ei tuntagi huvi ühiskonnas toimuva vastu,sest hetkeseisuga ollakse oma eluga rahul. Kõik muudatused, mida mõeldakse on alati teretulnud ja üldjuhul on uuendused head, aga kas muutused ei peaks olema nagu käegakatsutavad, et need liiguks ka mõttetasandilt natuke kaugemale. Sellest leiangi mina nagu Eesti ühiskonna põhiprobleemi, et ideed on meil kõigil head, aga tihti ei suudeta neid ellu viia. Poliitikute lubadusi on palju ja probleemiks, miks ei suuda nad kõike elluviia, mida valimiste eel lubati, põhjendatakse sellega, et aeg, mil nad on tööpostil jääb nende elluviimiseks liiga lühikeseks,sellest järeldatuna soovivad nad, et neid ikka ja jälle tagasi valitaks. Aga, kas see polegi nende põhitöö, et valitud ajaga suudaksid nad lubaduste täitmisega hakkama saada
igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks l�ks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui v�ga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku p�rast, tuleb r�huda t�sistematele teemadele. �nneks on meedia rahva soove ning vajadusi t�hele pannud ja pakub �ha enam v��rtuslikke ja t�siseid artikleid.
Selleks, et riik saaks rohkem raha on vaja rohkem firmasid, mis toodaksid rohkem kasumit, mille pealt siis rohkem tulumaksu küsida. Kui parandada ja toetada riigi majandust ning ettevõtlust, peaks paranema ka riigi elanike heaolu. Kodumaiseid firmasid saab meist igaüks toetada eelistades Eestimaist. Et Eestis on juba ammustest aegadest põllumajandusega tegeletud, tuleks ka seda traditsioonidele mõeldes toetada, kuid mina isiklikult olen seda meelt, et Eesti "nokiaks" võiks siiski olla infotehnoloogia. Ka peame me kaitsma Eesti metsi ja loodust, sest need on üheks meie rahvusrikkuseks. Oma riigi teedevõrku peaksime me investeerima mitte ainult selleks, et meil kõigil hea ja mugav ühest kohast teise oleks kulgeda, vaid ka oma soodsa asendi pärast. Ja minu arvates võiks seda loodusrikkust väga hästi enda kasuks ära kasutada - transiidiga tegelemisest on
Seal tekkis ka probleem, et kas Austria kuulub Saksamaa alla, etnilise ja rahvusliku ühendamise tõttu jäeti Austria siiski Saksamaast eraldi Taheti keelelist ja kultuurilist puhtust. Saksamaal oli enne keeleideoloogia, alles selle järgi kujundati riigi piirid keele alusel. Sama oli ka Itaalias. 19saj Saksamaa rahvusaate mõjul hakkavad ka teised riigid rahvuslikult ärkama Rahvuslik ärkamisaeg, seejärel keeleideoloogia ja alles siis rahvusriik. Ühinenud Saksamaa, Itaalia ja ka Eesti jne (kõik 20saj Ida- Euroopa riigid) esindavad rahvusriikide teist, nn hilinenud lainet. See on ka üheks põhjuseks et Lääne ja Ida Euroopa vahest üksteist nii hästi ei mõista. Ühinenud Saksamaa Keisririik (1871-1914) Ajaloopärand: konfessionaalne ja riiklik killustatus. Ca 60% protestandid ja lõunapoolsetel aladel oli katoliku kirik. Lisaks usulisele oli seal ka riiklik killustatus. Tsentraliseeritud Saksamaa on reaalselt olnud vaid Natsi Saksamaa ajal
Mida teha ühiskonna heidikutega? Kes üldse on ühiskonna heidik? On see kodutu, keda võib kohata igal kella-ajal ja iga ilmaga Balti Jaamas, või mingi joodik, kes elab, et juua ning keda polekski nagu kellelegi vaja? Kuid kas pole siis tegelikult ühiskonna heidik iga inimene, kes on teiste kodanike poolt eemale tõrjutud või lihtsalt ühiskonnast eraldatud? Kuna nad tekitavad teistes kodanikes ebameeldivust ning vaevalt et nende eluviis ka neile endile meeldib, siis tekibki kohe küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu. Paljud ühiskonna heidikud lõpetavad vanglas ning seega on ka
Kõik kommentaarid