Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis määrab selle et osa mutatsioone on dominantsed osa aga retsessiivsed?
Kui palju on ühel organismil erinevaid geene?

Lõik failist

Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika , geneetika rakendus kaasajal
Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine
Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel võimaldas kasutusele võtta rekombinantse DNA tehnoloogia , täiustusid meetodid, mis võimaldavad määrata nukleiinhapete

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #1

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #2

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #3

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #4

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #5

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #6

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #7

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #8

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #9

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #10

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #11

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #12

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #13

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #14

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #15

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #16

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #17

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #18

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #19

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #20

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #21

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #22

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #23

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #24

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #25

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #26

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #27

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #28

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #29

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #30

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #31

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #32

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #33

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #34

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #35

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #36

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #37

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #38

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #39

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #40

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #41

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #42

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #43

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #44

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #45

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #46

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #47

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #48

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #49

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #50

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #51

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #52

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #53

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #54

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #55

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #56

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #57

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #58

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #59

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #60

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #61

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #62

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #63

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #64

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #65

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #66

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #67

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #68

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #69

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #70

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #71

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #72

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #73

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #74

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #75

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #76

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #77

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #78

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #79

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #80

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #81

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #82

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #83

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #84

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #85

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #86

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #87

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #88

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #89

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #90

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #91

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #92

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #93

Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal #94

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 94 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KikuTsikkii Õppematerjali autor

rakk kromosoom alleel kromosoomid genoom meioos mutatsioon geenid rakud

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3

Geneetika

docx

Geneetika I vastused

GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1

Geneetika

doc

Geneetika I eksami kordamisküsimused

sünnieelne diagnostika Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurakkude kaudu). 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. · Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi. Sordiaretusega saadud hübriidne mais on 250% saagikam, kui algne. Loomade aretamisel kasutati heade omadustega isendite paljundamist nt kunstliku seemendamise puhul

Geneetika

docx

Geneetika I kordamisküsimused 2016

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele geneetilisele haigusele eelsoodumusi) ära hoida (vanematele antakse otsustada) muidu tugevate surmaga lõppevate mutatsioonidega laste sündi. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses on geneetikal suur roll sordiaretuses. Geneetikal põhinev teadlik sordiaretus sai alguse küll alles 20- sajandil, kuid sordiaretuse kui sellisega on tegeletud juba ammu. Esimesed looduslikest erinenud nisusordid pärinevad juba 7000-10000 tagusest ajast. Ka karjaloomade tõuaretus on põllumajanduses väga levinud, nt et saada lihakamaid ja piima tootvamaid isendeid.

Geneetika

doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku,

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni –

Geneetika

doc

Geneetika

KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja

Üldbioloogia

Rohkem sarnaseid