Klassikaline geneetika
Vt eksamikogust
lk 8, kuidas vormistatakse geneetika ülesandeid + lahenda ülesanded
lk 53 ja 54 /6.20; 6.21, 6.22 ja 6.23
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wezz
Õppematerjali autor
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri
Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siirdatud uusi geene Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis II Klassikaline geneetika. Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur? 17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj. Millal elas ja millega tegeles G. Mendel? G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad. Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siirdatud uusi geene Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis II Klassikaline geneetika. Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur? 17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj. Millal elas ja millega tegeles G. Mendel? G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad. Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siirdatud uusi geene Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis II Klassikaline geneetika. Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur? 17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj. Millal elas ja millega tegeles G. Mendel? G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad. Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siirdatud uusi geene Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis II Klassikaline geneetika. Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur? 17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj. Millal elas ja millega tegeles G. Mendel? G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad. Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine- ristatakse ainul
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel pärandumisel Muutlikkus - organ
• Uuris 7 tunnuse (seemnete pind ja värvus, kaunade pind ja värvus, õite värvus ja asend, varre pikkus) pärandumist ~28 000 taimel Gregor Johann Mendel (1822-1884) • Valides hoolikalt, milliseid taimi omavahel ristata, avastas ta, et tunnused päranduvad paarikaupa. • Ta leidis ka, et tavaliselt avaldub fenotüübis ainult üks tunnus igast paarist • Mendel avastas geenid kui pärilikkuse püsivad tegurid Geneetikaülesannete sümbolid Mendel võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). P – parentes (vanemad) F – filia, filialis (tütar ja poeg) x – ristamine http://www.taskutark.ee/m/mendeli-seadused/?auth=dGFz a3V0YXJr F1, F2, F3 – põlvkonnad. Monohübriidne ristamine • Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist , mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. • Eeltingimuseks vanemvormide homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid