modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristada korrektseid ja mittekorrektseid atribuute. 4. Lisada spetsifikatsiooni klasse (n Konspekti spetsifikatsioon kirjeldab konkreetse aine kindlat konspekti), kus on vaja: Lisada tüüpide ja olekute klassifikaatoreid, sinna kuhu on neid vaja Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet.
kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi: - skeemi aken; - tingimuste aken. 3 ERD (Entity Relationship Diagram) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud.
inimene, võib seda pidada ärivald(konnaks). Raamistik rakendub igale ettevõttele, ükskõik kui keerukas see ka poleks. Puhas valdkond – Ülemised kaks rida. Kõik muu on IT infrastruktuur. Just in case kui ta küsib – CIM – Computing Indepedent Model – ülalt teine rida PIM – Platform independent Model – kolmas rida PSM – Platform Specific Model – neljas rida Kood – Viies rida 2. Objektide modelleerimine ja klassidiagrammid Objektorienteeritud progemises on põhilisteks elementideks klassid, objektid ja nendevahelised seosed. Klasse ja seoseid saab tõlgendada programmikoodiks. Objekt – Element, nähtus, asi, millest me räägime ja/või tegutseme nt tellimus, toode, arve, su ema Objektsüsteem – Modelleeritab osa maailmast, ka probleemvaldkond(nagu tuharad), domeen. Selleks võib olla suvaline süsteem, ka masin, organisatsioon, ärisüsteem jne. Klass vs Objekt
· Privaatsed väljad ja meetodid on nähtavad ainult klassi sees; väljastpoolt on nähtavad ainult avalikud väljad ja meetodid. (Tavaline jaotus: väljad privaatsed ja meetodid avalikud.) · Soodustab suurte programmide hallatavust, kuna objekti "kasutaja" ei pea teadma midagi selle sisemistest realisatsioonidetailidest. · public, protected, private või juurdepääsu piiritlejat pole · Kui juurdepääsu piiritlejat ei kasutata, siis klassid, meetodid ja andmeväljad on kättesaadavad sama paketi kõikides klassides. Pärilus (ingl. inheritance) · Klassid võivad olla üksteise suhtes pärilusseoses. · Alamklass pärib kõik ülemklassi väljad ja meetodid. · Enamikes keeltes igal klassil ülimalt üks otsene ülemklass. Javas ka. · Mõnedes keeltes (näit. Python) on lubatud ka mitmene pärimine. · Pärimine soodustab koodi korduvkasutust. 2. Loeng Konstruktoritest veel Piiritleja (ingl
Küsimus 2 Kriitiline tee on : Vali üks: a. projektiga seotud tegevuste jada, mille läbimise tulemusena tekkib kriis b. meetod, mis võimaldab vähendada projektiriske c. Ei ole nimetatud d. maantee, mis on kiiruskaameraid ja politseid täis e. meetod, mis arvutab projekti lõpetamise päeva, lähtudes ülesannete kestvusest ja järjekorrast Küsimus 3 Tööjaotamise struktuur (WBS, work breakdown structure) tähendab Vali üks: a. Töötellimist välispartnerite käest b. Use-Case diagrammi detailsemaks tegemist c. Ei ole nimetatud d. Projekti jaotamist juhitavateks tegevusteks ja ülesanneteks e. Projektile finantsvahendite tellimist Küsimus 4 Kuidas nimetakse inimest, kes otsustab, millised funktsioonid süsteem peab täitma ja palju selle eest saab maksta? Vali üks: a. Ei ole nimetatud b. Süsteemi omanik c. Süsteemi analüütikud d. Süsteemi disainerid e. Programmeerijad Küsimus 5 Projekti algatamise käigus tuleb tegeleda: Vali üks või enam: a
1. Milles seisneb static typing ja dynamic typing erinevus? Static- Muutuja tüüpi on teada kompileerimise ajal ning seda muuta ei saa. See vähendab vigade hulka programmi töö ajal. Dynamic – Muutuja tüüp selgub programmi töö ajal. 2. Milliseid piiranguid seavad nähtavusele proteced ja package-private (default) nähtavused? Public – nähtav kõigile Package private- nähtav paketi sees Private – nähtav klassi sees Protected – nähtav paketi sees ja alamklassidele 3. Mis on Oracle Java virtuaalmasina (JVM) nimi? Kes ei tea, kukub ainest läbi :) JRE Java Runtime Environment – java programmi käivitamiseks JDK – Java Development Kit - arendusvahend java programmi arendamiseks 4. Tüübiteisendus - milleks vajalik, kuidas kasutatakse? Fruit a = new Apple(); Alamtüüp. Deklareeritud tüüp -- Loodud tüüp.Millist tüüpi deklareerida? - Eelistada alati üldisemat tüüpi Alamtüüpi objekti same alati kasutada ülemtüübina(implicit casting). Apple b = new Appl
Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmet
Selle põhjal saab luua andmebaasi tehnilise kirjelduse erinevate keskkondade jaoks. 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem: Kontseptuaalne andmemudel = andmebaasi kontseptuaalset struktuuri esitavad diagrammid + diagrammide elementide tekstilised spetsifikatsioonid (semantika kirjeldus) + andmetega seotud kitsenduste spetsifikatsioonid. Võib dokumenteerida kasutades olemi-suhte diagrammid, olemitüüpide, atribuutide ja seosetüüpide definitsioonid. Olemi-suhte diagramme võib luua kasutades UML klassidiagramme kasutades alamosa UML klassidiagrammide notatsioonist Üks võimalik alternatiiv oleks dokumenteerimine ORM (Object-Role Modeling) mudelite abil (http://www.orm.net)
Kõik kommentaarid