Töölehe lõpus on toodud kõikide klahvide nimed ja selgitused .
Kõik nimed ja selgitused on segi aetud . Palun kirjuta iga klahvi
järele õige nimi ja selgitus. Juba kasutatud variandid kriipsuta
läbi. Selleks märgista sõna, vali menüüst Vorming
korraldus Font . Avanenud dialoogiaknas pane linnuke kasti
Läbikriipsutus.
NÄIDE
Viljandi Paalalinna Gümnaasium ARVUTIEHITUS Referaat Elis-Meryl Tiido 8a klass Juhendaja: Margit Nerman Arvutiõpetaja Viljandi 2010 1 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti................................................................................................................3 Klaviatuur(keyboard)..................................................................................................................4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor........................................................................................................................
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor................................................................................................................................
ja on mõeldud saab sisestada teiste andmete ning tekstide väiketähti. klahvidega sisestamiseks Klaviatuuril on mitmesugustel arvutisse, samuti on ta tavaliselt ka eesmärkidel arvutile korralduste signaallamp, mille ning seega andmiseks. põlemine näitab, et sõltub tema tähtede klahvid trükitakse mõju funktsioon klahvid suurtähereziimis. täidetavast kursori juhtimise Shift ehk programmist. klahvid registriklahv · Alt-klahvi all numberklaviatuur · Vajutades koos hoides saab kustutamise klahvid täheklahviga avada Escape ehk paoklahv trükib suure menüüsid,
lõppu. Backspace- tagasilükkeklahv, kustutab märgi kusorist vasakult. Delete- kustutamise klahv, kustutab märgi kusorist paremalt. Insert-liikumiseks vahelelisamise ja ülekirjutamise reziimide vahel. Print scrn- kopeerib ekraanipildi vahepuhvrisse. Indikaatorid- näitavad tööreziimi sisselülitamist. Alt gr abil saab valida mõnel klahvil olevat kolmandat märki. Ctrl ja alt- juhtklahvid. Kasutatakse koos teiste klahvidega. Täiendav klaviatuur- sellel asetsevad klahvid on mõeldud numbrite kiireks sisestamiseks ja arvutuste hülbustamiseks. Num lock- lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide reziimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. Andmeid on kahte liiki: programmid ja muud süsteemsed andmed, kasutaja andmed ( dokumendid, pildid, videod) Kõik andmed on salvestatud failidesse. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil on oma nimi, aitab arvutist faili üles leida
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl.
MS Word tekstitoimeti tipitava tekstiga (vana tekst ei jää alles). Vahelekirjutamisreziim - klaviatuurilt teksti sisestades lükatakse juba olemasolev tekst paremale (vana tekst jääb alles). Sümbolite kustutamine Sümbolite kustutamiseks on järgmised klahvid: DELETE - kustutada üks sümbol kursorist paremalt. BACKSPACE - kustutada üks sümbol kursorist vasakult. Kui soovite rohkem teksti kustutada, siis võite sümbolite ükshaaval kustutamise asemel vastava teksti märgistada ja vajutada suvalist klahvi. Teksti märgistamine Tihti on vaja teha operatsioone mingi suurema hulga sümbolitega (kustutada, kujundada samasuguseks, kopeerida jne). Sellisel juhul tuleb enne vastava operatsiooni sooritamist vajalikud sümbolid märgistada
1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid:
Kõik kommentaarid