tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil leping. Näidendi pelkiri on tulnud arvatavasti, näidendi sisust, et nende perekond on justkui klaasist loomaaed ja sellest, et ühel tegelasel on oma väike kollektsioon väikestest klaasist loomadest. Arvatakse, et see näidend põhineb tema enda elul, mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele. Tema isa jättis nad maha, kui Tennessee alles noor oli nii pole ka näidendis ta isast sõnagi.
Pilet nr.4 Tennesee Williams 1911-1983 Tema päris nimi on Thomas Lanier Williams,kirjaniku nime võttis esivanemate järgi.Isa oli prooviesineja ja oli enamasti kodust ära.Ema oli kodune,katoliiklane ja sügavalt usklik. Õde oli hingesugulane.Lapsena oli ta haiglane,tal oli pärilik südamerike,asmaatik,õppis mitmes ülikoolis. Perekonna suureks shokiks saab see kui isa jääb paikseks see toob kaasa pidevad tülid kodus.Tennesee peab minema tööle kingavabrikusse.Kuna kodune õhkkond on pidevalt pingeline siis tema õde ei kannata seda ja ta pannakse hullumaja. Tennesee saab stipendiumi ja lahkub kodust koos ema poolse vanaisaga.Nad rändavad koos maailmas ringi ja teenivad raha erinevates kohtades luuletusi lugedes.Ta nimetab seda ilusaks ajaks. Kõik tema teosed olid ülimenukad,kuid lahtise lõpuga, aga kohandas lõppe Hollywoodi jaoks. Looming: Tema loomingusse kuuluvad sellised teosed nagu "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha", "Kass tulisel Plekk-katusel", "Kaks eelmä
kaasinimese hoolivuse ja abikäe või inimese enda jõuvarude näol. Nii ka ,,Iguaani öös", kus peategelane Shannon heitleb ja viskleb sisekriisis nagu nurga taga köidikutesse seotud surma ootav iguaan, kelle Shannon lõpuks matseetelöögiga vangistusest vabastab. Kujund, mis hakkab tööle ka Shannoni enda (ja teistegi tegelaste) puhul. Williamsile on kohati tema liigotseste sümbolite kasutamist ette heidetud, kirjanik ise aga ei kujuta asja ilma nendeta ette. ''Klaasist loomaaed'' - Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab ,,Ühiskondliku teenuse katkestamisega", ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom'i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim'il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab ,,Ühiskondliku teenuse katkestamisega", ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom'i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim'il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab „Ühiskondliku teenuse katkestamisega”, ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom’i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim’il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib „Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?”, olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O’Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam. Ta oli veetnud aega väga lõbusasti ja jõude suures seltskonnas ja plank oli kolmekordselt värvitud! Kui värv poleks otsa lõppenud, siis oleks ta kõik poisid linnakeses pankrotti viinud. Tom pidi endale tunnistama, et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Ta oli enesele teadmata
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kõik kommentaarid