Klaas (0)

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Klaasimaailm ehituses

..................................................5 1Klaas...................................................................................................................................................6 1.1 Klaasi valmistus..........................................................................................................................6 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused................................................................................................8 1.3 Klaas Eestis................................................................................................................................8 1.4 Klaasi tootmine...........................................................................................................................9 1.5 Klaasi lõikamine.........................................................................................................................9 1.6 Klaasi karastamine..........................................

Teoreetilise mehaanika lühikursus

31

docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult

Materjalide keemia

36

docx

Materjalide keemia

põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes ­ õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende

Materjalide keemia

48

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid

16

doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m

Keemia

33

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2)Raskelt põlevad-süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (TEP- fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

18

docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid

32

doc

Eksami küsimuste vastused

Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid).  On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks.

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (0)