Kivirähk, "Ajaloo keerises" proosaanalüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Andrus Kivirähk "Ajaloo keerises"

Andrus Kivirähk „Ajaloo keerises“ Proosaanalüüs Andrus Kivirähki „Ajaloo keerises“ jutustatakse lugu millestki, mis on juba möödunud. Lugu algab erinevate kurjakuulutavate märkidega. “Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul, …, inimene on ju ikka alles tagantjärele tark“ teeb autor lugejale esimeses lauses sissejuhatuse. Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma

Kirjandus

32

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Eripärane poeetika, luuletajalik romaan. Kasutab eesti luule tsitaate ära. Mesilastemotiiv - seostub Rummo loominguga? Üldkaardistusel - väga hea sünteesimisvõime ilmutab end ja tõepoolest sümbioos traditsioonilisest, modernistlikult romaanist. Saavad kokku kuskil keskel. Keelekasutus: näha, et kohalikku keelt räägivad mõned tegelased. Tähelepanu ka mujal: Soomes, Rootsis. Luigel tänu proosale tekib tuntus läänemeremaades. Tuntus jätkub ka järgmise raamatuga. 1991 Ajaloo ilu - ilmub soome ja eesti keeles. Ilmub segasel ajal, kus pole teada, mis Eestist saab. Ilmunud taasiseseisvuse ajal. Tsensuuriolusid pole. Mängib 68. aastas. Iseloomulik, et 68. aasta hakkab legendaliseeruma. Samal ajal tulevad "Tarzani seiklused Tallinnas". Tegemist armastusromaaniga, taustal 68nda aasta sündmused. Sees võõra armastamise teema: tänuväärne ühiskondliku problemaatika seisukohal (Tammsaare "Armastasin saklast"). Luige tegelane armastab juuti.

Eesti kirjanduse ajalugu II

28

doc

Arvo valton

tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust.  Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969). Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton

Kirjandus

69

doc

Suuline exam

valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850) Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing. Nagu mujal Euroopas, oli ka siinsete haritlaste hulgas tekkinud sügavam huvi rahvaluule mütoloogiliste ja kangelaseepiliste ainete vastu. Lootuses üles ehitada omarahvuskultuur asuti rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg

Kirjandus

80

pdf

03Sisu481 560

millest on tehtud „Tasuja”? iseloomustades eestlaste ajalooteadvust XiX sajandil, on ants Viires näida- nud, kuidas sajandi esimesel poolel valitsenud lugu luteriusu jõudmisest Ees- ti aladele asendub teisel poolel jutustusega „rahva iseolemisest, selle kaota- misest ja taastärkamisest” (Viires 2001: 36). marek tamm rõhutab, et selle uue ajaloolise raami loomiseks muudeti baltisaksa ajaloo positiivsed teetähi- sed miinusmärgilisteks (tamm 2008: 503). Põhilisteks allikateks eestlaste ajalooteadvuse üldise raami ümbertegemisel olid kesk- ja varauusaegsed kroonikad, kuid nagu Linda kaljundi on näidanud Henriku kroonika puhul, võimaldas see vaid jutustust rahvuslikust tragöödiast (kaljundi 2011: 424). kirjutatud vallutajate vaatepunktist, andsid kroonikad vähe positiivseid

Kategoriseerimata

53

doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

Kommentaarid (0)