Kivimid ja mineraalid (1)

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Mineraalid ja kivimid liigitus

Kõvadus: pehme Värvus: pruunikas Iseloomulikud tunnused: muutliku keemilise koostisega. Neil on suur pindaktiivsus ja veesidumis-, ioonivahetus- ning sorptsioonivõime. Esinemise vorm ja koht: muutliku keemilise koostisega üliväikeste libledena esinevad mineraalid. Tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Talk Kuju: lehelised, soomusjad, peitkristallilised agregaadid Kõvadus: 1

Materjaliõpetus

3

docx

Mineraalid

Vask ­ värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant ­ värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe ­ väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit ­ värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld ­ metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad

Maateadus

9

doc

Kristallid

Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim. Kimberliit võib olla sinakas, rohekas või must. Porsumise, näiteks limoniidistumise tõttu võib pind olla kollakas või pruun. Struktuurilt on kimberliit jämedateraline ja porfüüriline, sageli esineb ksenoliite. Levinuimad fenokristalle moodustavad mineraalid on oliviin, enstatiit, diopsiid, flogopiit, rombiline pürokseen ja ilmeniit serpentiinistunud oliviinist, flogopiidist, perovskiidist jne koosnevas põhimassis. Aktsessoorseteks mineraalideks on sageli kaltsiit, ilmeniit, kromiit ja mõnikord ka teemant. Just viimane ongi kimberliidi tuntuse põhjuseks, sest kimberliit on põhiline loodusliku teemanti allikas. Peale kimberliidi võib teemante leiduda ka lamproiidis.

Geograafia

28

rtf

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut. mati pinnaga portselanplaati, mille pinnale mineraali jätab kriimustamisel värvilise kriipsu, mis võib kokku langeda mineraali värvusega. Läige sõltub mineraali valguse absorbeerimise võimest (mida suurem absorbeerimisvõime, seda vähem läigib) ja murdumisindeksist (mida suurem murdumisnäitaja, seda rohkem läigib), kuid ei olene mineraali värvusest. Läike intensiivsuse järgi jagatakse: ¤klaasiläikega mineraalid ¤teemandiläikega m-d. ¤poolmetalse läikega m-d. ¤metalse läikega m-d. Kui mineraali murdepind pole ideaalselt tasane, siis läige tuhmub ja pind muutub rasvaläikeliseks, kui ebatasasused pinnal on veelgi suuremad, tekib vahaläige. Kui m-li pind on mikropoorne hajub sellele langev valgus täielikult ja pind on tuhmi läikega. Paralleelikiulise ehitusega mineraalide pind on sageli siidiläikeline. Läbipaistvatel, kihilise kristallstruktuuriga mineraalidel on enamasti pärlmutriläige.

Bioloogia

6

doc

Mineraalid ja kivimid.

Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist.  Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon ­ kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis

Keemia

31

doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena. Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19. sajandi algupoolel sai selgeks, et plutonistidel oli õigus. 4. Fiksismi ja mobilismi olemus ja vastandlikkus?

Maateadus

12

doc

Tina, fosfori, väävli ja hapniku erinevad tüübid

1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C ­ 219 , Kt0C ­183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses ­ õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elekt

Keemia

20

doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2)

Keemia

Meedia

Kommentaarid (1)